NYT: Ukraina kaotas 2024. aastal umbes 1,2 miljardit dollarit relvahangete pettuste ja valehalduse tõttu
The New York Times avaldas salastatud Ukraina valitsuse siseauditite põhise uurimise, mille kohaselt kaotas Ukraina 2024. aastal umbes 1,2 miljardit dollarit relvahangete pettuse, raiskamise ja valehalduse tõttu. Auditid tuvastasid ülehindlusi, lepinguid tarnijatega, kes ei olnud varasemaid kokkuleppeid täitnud, ning 233 000 sõjaväele tarnitud kasutuskõlbmatu miinipildujamiini. Seitse Ukraina kümnest suurimast sõjatöövõtjast said uusi tellimusi vaatamata avatud kriminaaluurimistele või juhtide vahistamisele korruptsiooni kahtlusega.
Põhipunktid
- NYT uuring põhineb Ukraina salastatud siseaudititel aastate 2024–2025 relvahangete kohta
- 2024. aastal kaotas Ukraina auditite kohaselt umbes 1,2 mld dollarit pettuse, raiskamise ja valehalduse tõttu
- Pavlohradi keemiatehase juht Leonid Šõman tarnis sõjaväele 233 000 kasutuskõlbmatut miinipildujamiini
- Šõman vahistati ning mõisteti eraldi kohtuasjas viieks aastaks vangi plahvatusainete ülitutud hinnaga müümise eest
- Kümnest suurimast sõjatöövõtjast seitse said uusi tellimusi, kuigi nende vastu olid avatud kriminaaluurimised või juhid korruptsiooni tõttu vahistatud
- Raketihankes valiti kolmest pakkumisest kõige kallim (5100 dollarit üksiku kohta) sama toote eest, mille tulemusena maksti umbes 130 mln dollarit üle
- Ukraina sõlmis lepingu Spetstekhnoexportiga hoolimata ettevõtte varasemast lepingute mittetäitmisest ja serbia ekspordiloa puudumisest
Mis juhtus
The New York Times avaldas 7. rändi 2026. aastal uurimuse, mis põhines Ukraina riigikaitsehangete salastatud siseaudititel aastate 2024–2025 kohta. Auditid, mille koostas Ukraina riigikontroll koostöös Kaitseministeeriumi siseauditi osakonnaga, järeldavad, et Ukraina kaotas umbes 1,2 miljardit dollarit 2024. aastal pettuse, raiskamise ja valehalduse tõttu.
Dokumentides tuidatakse konkreetseid juhtumeid. Pavlohradi keemiatehas, mida juhib Leonid Šõman, tarnis sõjaväele 233 000 kasutuskõlbmatut miinipildujamiini, millest paljudel olid defektsed detonaatorid või püssirohu laengud. Auditid leidsid, et tehas teatas esialgu tootmisvõimsuse puudumisest, seejärel muutis andmeid selgitust andmata, mille järel valitsus sõlmis tehasega 280 miljoni dollarilise lepingu. Peagi pärast tarnimist sai tehas täiendavaid tellimusi, sealhulgas lepingu peaa praktiliselt kõigi 122 mm suurtükimiinide tarnimiseks 2025. aastat. Šõman vahistati 2025. aasta aprillis ja mõisteti eraldi kohtuasjas viieks aastaks vangi plahvatusainete ülitutud hinnaga müümise korruptsiooniskeemi eest.
Auditid leidsid ka, et kümnest Ukraina suurimast sõjatöövõtjast seitse said uusi tellimusi hoolimata avatud kriminaaluurimistest pettuse, varasemate lepingute mittetäitmise või juhtide korruptsioonikahtluse tõttu. Kokku tuvastati 18 ettevõtet, kes said uusi lepinguid hoolimata pikaajalisest ebaõnnestumisest; kuus neist ei olnud oma ajaloos ühtegi lepingut edukalt täitnud. Odavamate pakkumiste kõrvalejätmine läks Ukrainale maksma umbes 126 miljonit dollarit.
Eriti silmatorkav oli 2024. aasta raketihange, kus kolm pakkumist olid 4200, 4600 ja 5100 dollarit üksiku kohta – kõik sama toode, mis toodetud ühes tehases Türgis. Hankeagentuur valis kõige kallima pakkumise, mille tegi Czechoslovak Groupi tütarettevõte, mille tulemusena maksti umbes 130 miljonit dollarit üle.
Auditid käsitlesid ka katset osta Nõukogude-aegseid rakette Serbia tootjalt. Kuna Serbia säilitab sõbralikke suhteid Venemaaga, kasutati vahendajaid. Valitsus sõlmis lepingu riikliku Spetstekhnoexportiga hoolimata ettevõtte varasemast lepingute mittetäitmisest. Audiitorid järeldasid, et Spetstekhnoexportil puudus nõutav serbiaekspordi luba ning selle asemel kasutati Ukraina sõjaväeluure garantiikirja, mille õiguslikku alust audiitorid kahtsati kahtlustasid. Spetstekhnoexport kaasatas alamtöövõtjana ameerika ettevõtte Regulus Global. Toonane kaitseminister Rustem Umerov soovis vahendajad kõrvaldada ja pakkus, et Regulus töötaks otse riigihankeametiga.
Taust
Kaitseministeeriumi alluvuses tegutsev Kaitseministrite Hangeamet on Ukraina riigiasutus, mis vastutab relvade ja sõjaväevarustuse hankelepingute sõlmimise eest. Serbia säilitab sõbralikke suhteid Venemaaga, mis muudab Ukraina otsesed ostud Nõukogude-aegsete laskemoona serbia tootjalt keeruliseks. Csechoslovak Group on Tšehhis registreeritud kaitsetööstuskontsern, kelle tütarettevõte võitisnimetatud raketihankees.