Venemaa droonid tabasid nelja Ukrnafta objekti kolmes oblastis
Vene väed korraldasid 5.–6. septembril neli droonirünnakut Ukrnafta tsiviiltaristule Kiievi, Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis. Rünnakud põhjustasid tulekahjusid ja varakahjustusi, kuid ükski inimene viga ei saanud. Ukrnafta juhi Bogdan Kukura sõnul ründab Venemaa süstemaatiliselt tsiviiltaristut ilma sõjalise eesmärgita.
Põhipunktid
- 5. septembri õhtul tabas Vene droon Ukrnafta objekti Kiievi oblastis, põhjustades tulekahju ja olulisi seadmekahjustusi.
- 5. septembri keskööl ründasid droonid Ukrnafta laohooneid Zaporižžjas, kahjustades kapitaalseid hooneid.
- 6. septembri öösel tabasid droonid teist Ukrnafta tanklakompleksi Zaporižžjas, kahjustades seadmeid ja varjualust.
- 6. septembri hommikul rünnati Ukrnafta tanklakompleksi Dnipropetrovski oblastis.
- Kukura sõnul ükski inimene neljas rünnakus viga ei saanud.
- Ukrnafta on Ukraina suurim naftatootmisettevõte, mille aktsionärid on Naftogaz ja Kaitseministeerium; alates 2022. aastast on see riikliku juhtimise all.
Miks see on oluline
Neli eraldi rünnakut ühe suure kütuseettevõtte varale kolmes oblastis kahe päeva jooksul viitavad kontsentreeritud ja jätkuvale kampaaniale tsiviilkütusetaristu vastu. Ukrnafta 2024.–2025. aasta laienemised – Glusco varade ülevõtmine ja Shelli Ukraina tanklavõrgustiku omandamine – on teinud ettevõttest suurema osa Ukraina kütusevarustusest, mistõttu võivad jätkuvad rünnakud mõjutada kütuse kättesaadavust. Ukraina allikad raamistavad rünnakuid kui tahtlikku tegevust elanikkonda teenindava tsiviiltaristu vastu.
Mis juhtus
5. septembri õhtul tabas Vene droon ühte Ukrnafta võrgustiku objekti Kiievi oblastis, põhjustades tulekahju ja olulisi seadmekahjustusi. Umbes keskööl 5. septembril ründasid Vene droonid Zaporižžjas asuvat Ukrnafta tanklakompleksi laohooneid, kahjustades kapitaalseid hooneid. 6. septembri öösel tabasid droonid teise Zaporižžja Ukrnafta tanklakompleksi territooriumi, kahjustades seadmeid ja varjualust ning süüdates langevatest rusudest tekkinud rohu. 6. septembri hommikul rünnati Ukrnafta tanklakompleksi Dnipropetrovski oblastis. Kukura kinnitas, et neljas rünnakus ükski inimene viga ei saanud. Kukura iseloomustas rünnakuid kui Venemaa süstemaatilist tsiviiltaristu – mis varustab elanikkonda kütuse ja esmatarbekaupadega – ründamist ilma sõjalise eesmärgita, märkides, et tegemist on terroriga tsiviilelanike vastu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad toovad esile Ukrnafta juhi Bogdan Kukura avaldust, kes iseloomustab rünnakuid süstemaatilise terrorina tsiviiltaristu vastu, millel puudub sõjaline eesmärk. Esitatud reportaaž ühendab iga löögi taktikalised üksikasjad – asukoht, aeg, kahjustuste liik – ettevõtte finants- ja tegevuskontekstiga, rõhutades nii otsest füüsilist mõju kui ka strateegilist tähtsust rünnakutel riigiga seotud suure kütuseemüüja vastu. Samuti märgitakse, et kuigi ükski inimene viga ei saanud, olid rajatiste ja seadmete kahjustused tõsised.
Taust
Ukrnafta opereerib 1807 naftapuuraugu ja 164 gaasipuurauguga ning laiendas 2024.–2025. aastal oma jaemüügivõrgustikku, võttes üle Glusco varad ja omandades Shelli Ukraina tanklavõrgustiku. Vaatamata 2025. aastal kütuse ja lisakaupade jaemüügi kasvule – Euro-5 kütuse müük kasvas 50%, lisakaubad 118%, hot dog'id 147%, kuumad joogid 98%, klaasipesuvedelik 76% ja AdBlue 59% – langes ettevõtte neto kasum 5,6 miljardi grivnani peale (2024. aastal 16,3 miljardit) ning käive vähenes 5,3% 99,4 miljardi grivnani peale (varas tegi 105 miljardit). Alates 2022. aastast on Ukrnafta riikliku juhtimise all; aktsionäride hulka kuuluvad Naftogaz ja Kaitseministeerium.