Kahtlusalused on endised politseinikud: Ukraina brigaadi endisele ülemale pandi narkootikume autosse

Mis juhtus

9. septembril 2026 teatas Ukraina peaprokuratuur, et kolm endist õiguskaitseametnikku, kes praegu teenivad ühes ründebrigaadis, said kahtlustuse seoses narkootikumide istutamisega endise pataljoniülema Oleksandr Širšõni autosse Harkivis 27.–28. augusti 2026 öösel. Uurimise kohaselt jälgisid kahtlusalused koos teiste isikutega varjatult Širšõni, tungisid öösel tema autosse ja panid sinna ligi 30 pakikest kanepit ja PVP-d. Seejärel teavitasid nad patrullpolitseid, et endine ülem veab narkootikume; politsei peatas auto Harkivis Kooperatõvna tänaval ja leidis istutatud ained. Širšõn teatas kohe, et tõendid on võltsitud, ja teatas jätkuvast jälgimisest. Tema sõnul olid tundmatud isikud varem kaks korda üritanud tema korterisse sisse murda ja tema tegevust varitsenud.

Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kahtlusalustele esitatud kahtlustus kriminaalkoodi mitme artikli alusel, sealhulgas ebaseadusliku sissetungi, eraelu puutumatuse rikkumise, narkootikumide ebaseadusliku käibe ja teadvalt süütu isiku kriminaalvastutusele võtmise eest. Kahtlusalused on endised politseiametnikud, kinnitas ka riigi juurdlusbüroo (DBR) ja politsei peadirektoraadi pressiesindaja Maksõm Tsutskiridze. Kohtult taotletakse neile vahistamise vormis preventive meedet. Uurimise eesmärk on Širšõni sõnul olnud tema „diskrediteerimine".

Riigi juurdlusbüroo juhtis tähelepanu, et kahtlusalused teenivad eraldi ründeregimendis, kuid brigaadi nime ei nimetanud. Ajalehe „Ukrainska Pravda" allikas õiguskaitseasutustes nimetas üksuseks 225. üksiku ründeregemendi. Širšõn seostas juhtumi oma avaliku kriitikaga ründeregimentide pihta ning pikaajalise konfliktiga 225. üksiku ründeregemendi ülema Oleh Šõrijajeviga; võimud ei ole seda versiooni ametlikult kinnitanud. 16. armeekorpus teatas, et algatab teenistusliku uurimise Širšõni kinnipidamise asjaolude väljaselgitamiseks ning kutsus üles hoiduma ennatlikest järeldustest. Samuti märkis peaprokuratuur, et kriminaalmenetluse käigus hinnatakse ka kõigi teiste osaliste – politseiametnike ja sõjaväe õiguskaitse teenistuse (VSP) töötajate – tegevust.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei lange kokku selles, kas Širšõn peeti 28. augustil kinni või kutsuti tunnistajana linnaosakonda: politsei esmane teade viitas kinnipidamisele ja narkootikumide leidmisele, hilisemates politsei kommentaarides „Ukrainska Pravdale" öeldi, et ta kutsuti tunnistajana. Kahtlusaluste väeosa nimes ei ole ühtsust: riigi juurdlusbüroo piirdub määratlusega „eraldi ründeregement", „Ukrainska Pravda" allikas nimetab 225. üksikut ründeregementi, ja politsei peadirektoriaadi kinnitusel on kahtlusalused endised politseinikud, kes praegu teenivad mõnes ründeregimendist. Uurimise kohaselt oli kahtlusaluste eesmärk Širšõni „diskrediteerimine", kuid Širšõn ise kahtlustab korraldajana 225. üksiku ründeregimendi ülemat Oleh Šõrijajevit; ametivõimud ei ole seda väidet ametlikult kinnitanud.

Taust

Širšõn sai tuntuks mais 2025, kui ta esitas lahkumisavalduse ja süüdistas avalikult juhtkonda „rumalate ülesannete" ja põhjendamatute inimkaotuste eest Kurski suunal. Pärast tema avaldusi moodustas peastaap töörühma tema tõstatatud asjaolude uurimiseks; Širšõn märgiti „ebasobivaks" ning teda süüdistati sõjaväelise info levitamises sotsiaalmeedias. Ta vaidlustas noomituse kohtus ning teatas veebruaris 2026, et võitis kaasuse; „ebasobiva" staatus tühistati 2026. aasta augustis. Enne narkootikumide istutamise juhtumit teatas Širšõn, et tundmatud isikud üritasid kaks korda tema korterisse sisse murda ja jälitasid teda varjatud numbrimärkidega autodega.