Vene väed tapsid kaks Ukraina kaardivalvurit pärast vangistamist Donetski oblastis
2. septembril langesid kahte Ukraina rahvuskaardi sõjaväelast Vene vägede kätte Dobropillia lähistel Donetski oblastis ning pärast vangi võtmist lasti nad automaatrelvadega maha. Donetski oblasti prokuratuur algatas kriminaalasja sõjakuriteona, mis põhjustas inimeste surma (Ukraina kriminaalkoodeksi § 438 teine osa). Ukraina õiguskaitseorganid otsivad kuriteoga seotud Vene sõjaväelasi. Ukraina parlamendi inimõigustevolinik Dmõtro Lubinets nimetas juhtumit sõjakuriteoks ning teatas vähemalt 345 Ukraina sõjaväelase hukkamisest alates täiemahulise sissetungi algusest.
Põhipunktid
- Kaks Ukraina rahvuskaardi sõjaväelast langesid Vene vägede kätte 2. septembril Dobropillia lähistel Donetski oblastis.
- Pärast vangistamist lasti sõdurid automaatrelvadega maha.
- Donetski oblasti prokuratuur algatas kriminaalasja sõjakuriteona, mis põhjustas inimeste surma (Ukraina kriminaalkoodeksi § 438 teine osa).
- Õiguskaitseorganid tegelevad Vene sõjaväelaste tuvastamisega.
- Vangide tapmine on Genfi konventsioonide ränk rikkumine.
- Ukraina parlamendi inimõigustevoliniku andmetel on alates täiemahulise sissetungi algusest dokumenteeritud vähemalt 345 Vene vägede poolt hukatud Ukraina sõjaväelast.
Miks see on oluline
Juhtum puudutab alistunud sõjaväelaste tapmist, mille Genfi konventsioonid keelavad. Ukraina ametkonnad on algatanud kriminaaluurimise Ukraina kriminaalkoodeksi § 438 alusel ja püüavad tuvastada kuriteos osalenud Vene sõjaväelasi. Ukraina ja rahvusvahelised institutsioonid — ombudsman, ÜRO inimõiguste järelevalvemeeskond ja ISW — dokumenteerivad selliste hukkamiste mustrit ja iseloomustavad seda süstemaatilise Vene sõjakuriteona täiemahulise sissetungi ajal.
Mis juhtus
2. septembril 2026 võtsid Vene väed Dobropillia lähistel Donetski oblastis vangi kaks Ukraina rahvuskaardi sõjaväelast, kes olid metsaribas kaitseseisukohal. Pärast vangi võtmist lasid Vene relvajõudude esindajad mõlemad sõjaväelased automaatrelvadega maha. Donetski oblasti prokuratuur algatas kriminaalasja sõjakuriteona, mis põhjustas inimeste surma (Ukraina kriminaalkoodeksi § 438 teine osa). Õiguskaitseorganid viivad läbi uurimistoiminguid, et tuvastada Vene sõjaväelased, kes kuriteoga seotud on. Prokuratuur nimetas vangide tapmist Genfi konventsioonide rängaks rikkumiseks ja raskeks rahvusvaheliseks kuriteoks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina väljaanded (meedia ja agentuur), mis käsitlevad juhtumit Ukraina keeles. Nende keskmes on Donetski oblasti prokuratuuri uurimine ja Vene sõjakuriteo raamistus. Väljaanded tsiteerivad Ukraina parlamendi inimõigustevolinikku Dmõtro Lubinetsit, kes juhtumi ÜRO-le ja ICRC-le edastas, ning rõhutavad laiemat mustrit: vähemalt 345 dokumenteeritud alistunud Ukraina sõjaväelase hukkamist alates täiemahulise sissetungi algusest.
Taust
Ukraina rahvuskaardi sõdurid olid Dobropillia lähistel asunud metsaribas kaitseseisukohal, kui nad kinni võeti. Ukraina parlamendi inimõigustevoliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul on alates täiemahulise sissetungi algusest dokumenteeritud vähemalt 345 juhtumit, kus Vene väed on hukanud alistunud Ukraina sõjaväelasi. ÜRO inimõiguste järelevalvemeeskond on oma varasemates aruannetes kinnitanud Ukraina sõjavangide piinamist ja hukkamist Vene vägede poolt. 2024. aasta oktoobris märkis Sõja-uuringute Instituut (ISW), et sellised hukkamised on sagenenud ning Vene väejuhid neid tõenäoliselt "tolerereivad, soodustavad või otseselt käsivad".