Venemaa ründas Ukrainat öösel 453 drooniga – suurimaid üheöiseid droonirünnakuid sõja jooksul
Venemaa jõud korraldasid 12.–13. septembri öösel Ukraina vastu massiivse droonirünnaku, mille käigus lasti välja 453 eri tüüpi löökdrooni, sealhulgas Shahed-tüüpi (sh reaktiivmootoriga), Gerbera, Parodia imitaatoreid ja S8000 Banderol droone. Ukraina õhutõrje teatas kella 08:00 seisuga 405 vaenlase drooni ning nelja S8000 Banderol drooni allasurumisest või hävitamisest. Löögid registreeriti 13 asukohas, kukkunud droonide ja nende jäänuste langemine seitsmes asukohas.
Põhipunktid
- 12.–13. septembri öösel (alates 12. septembri kella 18:00-st) lasid Vene jõud välja 453 löökdrooni
- Kasutatud droonide tüübid: Shahed (sh reaktiivmootoriga), Gerbera, Parodia imitaatorid ja S8000 Banderol
- Väljalasked toimusid Venemaa aladelt Šatalovo, Orel, Kursk ja Primorsko-Ahtarsk, samuti okupeeritud Krimmi Hvardiiske piirkonnast ja Aasovi merelt
- Kella 08:00 seisuga oli Ukraina õhutõrje hävitanud või alla surunud 405 vaenlase drooni ning neli S8000 Banderol drooni
- Löögid registreeriti 13 asukohas, kukkunud droonide ja nende jäänuste langemine seitsmes asukohas
- Rünnak tabas Khmelnytskyi oblastis ettevõtet (tulekahju), Odessas sai kahjustada mitmekorruseline eluhoone, plahvatused toimusid ka Ivano-Frankivskis, Ternopilis ja Lvivi oblastis
- Ööpäeva jooksul (kuni 13. septembrini) kasutas Venemaa kokku 863 löökvahendit
Mis juhtus
Vene jõud korraldasid 12. septembri õhtul alates kella 18:00-st kuni 13. septembri varahommikuni massiivse droonirünnaku Ukraina vastu, lastes välja kokku 453 eri tüüpi löökdrooni. Kasutatud droonide hulka kuulusid Shahed-tüüpi löökdroonid (sealhulgas reaktiivmootoriga variandid), Gerbera droonid, Parodia imitaatordroonid ja S8000 Banderol droonid. Väljalasked tehti Venemaa aladelt Šatalovo, Orel, Kursk ja Primorsko-Ahtarsk, samuti ajutiselt okupeeritud Krimmi Hvardiiske piirkonnast ja Aasovi mere vetest.
Ukraina õhutõrje kaasas rünnaku tõrjumiseks lennuväe, õhutõrjeraketiüksused, elektroonilise sõjapidamise ja mehitamata süsteemide üksused ning Kaitsjõudude mobiilsed tulegrupid. Kella 08:00 esmaspäeval, 13. septembril oli esialgsetel andmetel alla lastud või alla surutud 405 vaenlase drooni ja neli S8000 Banderol drooni. Rünnaku ajal tehti lööke 13 asukohas ning kukkunud droonide ja nende jäänuste langemine registreeriti veel seitsmes asukohas. Rünnaku peamised suunad olid Ukraina läänepoolsed oblastid ja Odessa.
Kahju hulgas sai Khmelnytskyi oblastis ühes ettevõttes alguse tulekahju ning Odessas sai kahjustada mitmekorruseline eluhoone. Hommikupoolikul jõudsid Vene droonid läänepoolsetesse piirkondadesse, plahvatused olid kuulda Ivano-Frankivskis, Ternopilis ja Lvivi oblastis. Rünnak jätkus veel kella 08:00 paiku ning vaenlase droonid viibisid jätkuvalt Ukraina õhuruumis. Kokku kasutas Venemaa 13. septembri päeval (kella 06:30–18:00 vahemikus) 323 löökdrooni, millest 14 olid reaktiivmootoriga; õhutõrje laskis sellel perioodil alla või surus alla 310 drooni, neist üheksa reaktiivmootoriga, kümnel juhul registreeriti löögid. Ööpäeva kogusummaks märkisid allikad 863 Vene löökvahendit.
Presidentnõunik ja raadiotehnoloogia ekspert Serhiy (Flash) Beskrestnov selgitas, et Venemaa kasutas vihmast ilma bensiinimootoriga Shahed-droonide saatmiseks Ukraina tagalapiirkondadesse, eeldades, et niisketes oludes on raskem neid alla lasta.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina kajastus keskendub Ukraina õhuväe ametlikele teadetele, tuues esile rünnaku ulatuse ja õhutõrje poolt neutraliseeritud droonide osakaalu. Meedia toob esile konkreetsed tabamused ja kahjustused Khmelnytskyi, Odessa, Rivne, Mykolaivi, Lvivi, Ivano-Frankivski ja Ternopili piirkondades, illustreerimaks rünnaku geograafilist ulatust. Ekspert Serhiy Beskrestnovi kommentaar seob rünnaku ajastamise vihmase ilmaga – tõlgendades seda Vene poolse taktikalise ärakasutamisena, mitte juhusliku valikuna. Allikad rõhutavad ka rünnaku jätkuvat olemust: kella 08:00 seisuga olid löökdroonid endiselt Ukraina õhuruumis, mis viitab pikenenud survele õhutõrjele.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel esineb lahknevust õhutõrje poolt alla lastud või alla surutud droonide koguarvus: enamik allikaid teatab 405 droonist pluss neljast S8000 Banderol droonist, samas kui vähemalt üks allikas märgib ümardatud 409 sihtmärgi neutraliseerimist. Eraldi märgitakse ka, et päevasel perioodil (kella 06:30–18:00 vahemikus 13. septembril) lasti 323-st droonist alla või suruti alla 310, mis kajastab sama rünnaku järgmist etappi. Need erinevused tulenevad tõenäoliselt aruandluse ajahetkest ja droonide liigitamise erinevast käsitlusest.
Taust
Vene jõud on 2025. aasta jooksul järjest suurendanud UAV-rünnakute mahtu ja mitmekesisust, kombineerides ühekordselt kasutatavaid ründedroone imitaatordroonidega, et üle koormata Ukraina õhutõrje. Lääne- ja lõunaoblastid nagu Lviv, Ivano-Frankivsk, Ternopil, Khmelnytskyi ja Odessa on muutunud rutiinseteks sihtmärkideks, kuna Venemaa püüab avaldada survet tagalapiirkondade taristule ja tsiviilelanikkonnale. Ukraina õhutõrje toetub kihilise vastuse põhimõttele, ühendades lennuväe, õhutõrjeraketiüksused, elektroonilise sõjapidamise, mehitamata süsteemide üksused ja mobiilsed tulegrupid, et tõrjuda küllastusrünnakuid.