Ukrainas on kaitseprojektide jätkamiseks vaja lisaks 60 miljardit krooni
Ukraina vajab juba alanud kaitseehitiste valmistamiseks ja uue kaitseetapi alustamiseks ligikaudu 60 miljardit krooni lisaraha. Rahastusvajadusega kaasnevad kriitilise infrastruktuuri kaitse, hajutatud soojatootmise ja veevarustuse edukas arendamine ning projektidesse tehtavate rünnakute risk.
Põhipunktid
- 2025. aasta riigieelarves on stabiilsusplaanideks 67,6 miljardit krooni, millest on kasutatud peaaegu 70%.
- Juba alanud tööde lõpetamiseks ja uue kaitseehitiste etapi alustamiseks vajatakse ligikaudu 60 miljardit krooni.
- Ingeneeritud kaitse tööd toimuvad 601 objektil ja on 72% ulatuses tehtud.
- Valmis on ehitatud 109 kaitsestruktuuri; lisaks 134 loetakse sügisel ja 197 detembris valmiks.
- Hajutatud soojatootmises töötab 343 objekti koguprojektsioonilise võimsusega peaaegu 3,2 GW.
- 30 veevarustusprojekti 14 piirkonnas peaksid andma joogivett 10 miljonile inimesele.
- Kommunalettevõtete kriitilise infrastruktuuri reservtoitevõimsus ületab 1 GW, kuid nõutav tase on 1,4 GW.
Miks see on oluline
Lisarahastus on vajalik nii alanud kaitseprojektide lõpetamiseks kui ka uue ehitusetapi alustamiseks. Rahastuspuudujääk võib mõjutada energia-, vee- ja muu kriitilise infrastruktuuri suurusvõimet. Kuna ehitustööd toimuvad pidevalt rünnakute all, kaasnevad kaitseprojektidega ka kahjustused, tööõhutuse riskid ja viivitused.
Mis juhtus
Ukraina valitsus teatas, et juba alanud kaitseehitiste valmistamiseks ja uue kaitseetapi alustamiseks on потрібно ligikaudu 60 miljardit krooni. Kaitse будівельні роботи виконatakse 601 objektil, sealhulgas suuremates alajaamades ning soojus- ja veevarustusobjektidel, ning valmis on 72% töödest. Juba ehitatud 109 kaitsestruktuuri kõrval on sügisel lubatud lõpetada 134 ja detembris 197 objekti.
Ukrainas töötab 343 hajutatud soojatootного объекта koguprojektsioonilise võimsusega peaaegu 3,2 GW. Nendele on eraldatud 13,5 miljardit krooni ning lähimate kuude jooksul kavandatakse lisada ligikaudu 1,5 GW ja esimese kvartali jooksul veel 800 MW võimsust. Veevarustuse valdkonnas toimub 30 projekti 14 piirkonnas, mille eesmärk on tagada kvaliteetne joogivesi 10 miljonile inimesele.
Kommunalettevõtete kriitilise infrastruktuuri varutoitevõimsus on üle 1 GW, samas kui vajalik tase on 1,4 GW; osa seadmete on juba lepingutega kaetud. Kiivis toimuvad kaitse-ehitused 14 objektil ja keskmine valmisolek on 82%. Kaheksateistkümne tsentraalvalitsuse halduses oleval Kiivi objekti talvist valmisolek on 86%.
Kabinet Ministrite määras piirkondade ja linnade stabiilsusplaanideks 643,4 miljonit krooni. Kiiv sai sellest 196 miljonit krooni, peamiselt katkematu soojusvarustuse tagamiseks. Samal ajal sai ehitusobjektid ligikaudu 500 rünnakut, mille tagajärjel kahjustus peaaegu sada eriotstarbelise tehnika ühikut ja sai vigastada umbes 40 ehitus töötajat.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainais keskendub aruandamine ligikaudu 60 miljardi krooni suurusele finantsipuudujäägile, mis takistab kaitseprojektide lõpetamist ja laajendamist. Samal ajal esitatakse üksikasjalikult ehitusprogressi, hajutatud soojatootmist, veeprojekte, reservtoitevõimsust ja Kiivi talvist готовності. Окремely rõhutatakse ehituskohtade ja tööjõude ohutust ning esitatud kaitsemeetmete tõhusust.
Taust
2025. aasta riigieelarves eraldati stabiilsusplaanideks 67,6 miljardit krooni, millest on kasutatud peaaegu 70%. Kriitilise infrastruktuuri kaitseehitus toimub enam kui 600 objektil. Oкрім захисту об’єктів критичної інфраструктури, розподіленої теплової генерації та водопостачання, розглядаютьalso reserve power. Частина контрактів на спорудження захисних споруд на енергетичних об’єктах, укладених ще у 2023 році, досі не завершено.