Venemaa ründas Hmelnitski tuuma-jaama jaoks kriitilist alajaama
Venemaa напала на alajaama, mis on vajalik Hmelnitski tuuma-jaama stabiilseks tööks, kasutades kolme drooni. Rünnak kuulus suuremasse rünnakus Ukraina energiataristule, mille käigus rakendati piiranguid mitmes piirkonnas ja Kiievis. Ukraina teavitas sellest IAEA-d.
Põhipunktid
- Venemaa suunasatas Hmelnitski tuuma-jaama kriitilisele alajaamale kolm drooni
- Ukrainas kasutati 289 drooni, 17 ballistilist ja 59 tiibadeega raketti
- Peamised sihtmärgid olid elektrijaamad ning ülekande ja jaotamise alajaamad
- Ukraina teavitas rünnakust IAEA-d
- Kiievis peatati elektrotranspordi liiklus ja avati kütmepunktid
- Mitmes piirkonnas ja Kiievis rakendati hädaolukorra piiranguid
Miks see on oluline
Alajaama rünnak ohustab Hmelnitski tuuma-jaama stabiilset tööd ja tekitab tuumaohutuse küsimusi nii Ukrainas kui ka Euroopas. See oli osa ulatuslikust rünnakust energiataristule, mis põhjustas elektrikatkestusi ja hädaolukorra piiranguid. Ukraina teavitab IAEA-d ning ootab rahvusvaheliste partnerite reaktsiooni.
Mis juhtus
Venemaa ründas massiivse drooni- ja raketürnnaku käigus Hmelnitski tuuma-jaama tööks vajalikku alajaama, suunates sellele kolm drooni. Ukraina kasutati 289 drooni, 17 ballistilist ja 59 tiibadeega raketti. Rünnaku peamised sihtmärgid olid elektrijaamad ning ülekande ja jaotamise alajaamad. Ukkenergo rääkutas, et öчі 3. novembril algab üks suurimaid rünnakuid Ukraina energiataristule. Mitmes piirkonnas ja Kiievis rakendati hädaolukorra piiranguid. Kiievis peatati elektrotranspordi liiklus ning küsimist kõige raskemalt tabatud piirkondades avati kütmepunktid. Ukraina teavitas rünnakust IAEA-d.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainaishtes rõhutatakse Hmelnitski tuuma-jaama turvalisuse ohtu, mõju riiklikule elektrivarustusele, IAEA teavitamist ning ootust, et rahvusvahelised partnerid reageeriksid rünnaku eskaleerumisele.
Taust
Ukraina võimud teatasid varem, et Venemaa kavandas eelmisel talvel rünnata tuuma-jaamade alajaamad. Laiemale energiataristu rünnak põhjustas elektrikatkestusi, elektrotranspordi peatamist Kiievis ning kütmepunktide avamist linna kõige raskemalt tabatud piirkondades.