CNN
CNN (Cable News Network) on USA kaabeltelevisiooni uudistekanal, mille asutas 1980. aastal Ted Turner ja mille peakorter asub Atlanta linnas Georgia osariigis. Kanali omanik on ettevõte Warner Bros. Discovery. CNN oli esimene ööpäevaringselt tegutsev uudistekanal Ameerika Ühendriikides ja tal on rahvusvaheline korrespondentide võrgustik.
-
Trump, Xi ja Putin kohtusid esimest korda kolmepoolselt Šenzhenis
Šenzhenis toimus 19. novembril esimest korda ajaloo kolmepoolne kohtumine Ameerika Ühendri-state, Hiina ja Venemaa juhtide vahel. Donald Trump, Xi Jinping ja Vladimir Putin arutasid muu hulgas sõjateemat, tuumaspirutist ja eskaloerumise vähendamist. Ukraina sõnastus reservatsioonid nii kohtumise tähenduse kui ka võimalike Ukraina puudutavate kokkulepete suhtes.
-
Trump küsis Euroopa jätkuvat sõjalist toetust Ukrainale ja vihjas Putinile valmisolekule rääkida
Donald Trump поставив 19. novembril kahtluse alla Euroopa edasiste kulutuste vajalikkuse Ukrainale sõjaks. Euroopa juhtid kaitstesid toetuse jätkumist ning rõhutasid, et see võimaldab läbirääkimistel tugineda tugevale positsioonile. Samal ajal väitis Trump, et Venemaa president Vladimir Putin on tõsiselt valmis Ukraina sõja lõpetamiseks läbirääkimistele.
-
EL võib Ukrainale juurde anda kuni 2000 ballistilist raketti aastaks 2026
Euroopa Komisjon töötab võimaluste leidmiseks, kuidas varustada Ukrainat Patriot-ga seotud PAC-3 lennurakettidega, ja toetab Ukraina ettepanekut vahetada liikmesriikide varudest lennurakette tulevaste lepinguliste tarnete vastu. Ukraina ja EL töötavad ühtlasi kahe ühise projektiga: FREYJA ja Bliksem EXO. Taustal kasvab Venemaa ballistiliste rakettide tootmine ning vähenevad Ukrainale jõudvad lennuraketid on tekitani t-seriozset probleemi õhukaitse puudujääkides.
-
Ukraina ründas Krimi silda öösel 17. novembril teist korda ööpäeva jooksul
Ukraina sõjaväe ründas Krimi ehk Kerche silda 17. novembri öösel, teist korda 24 tunni jooksul. Rünnaku järel varises üks terasest arkest ja selle all olnud autosild merevette, raudteesild sai kahjustada ning autode ja rongide liiklus peatati. Laialdane operatsioon kestis mitu nädalat ja koosnes seitsmest etapist.
-
Zelensky kutsus partnereid vahetama Ukrainale kätte Patriot- ja IRIS-T-lõõgitsemissile
Volodymyr Zelensky tegi 17. novembril Ramsteini kontaktgrupis ettepaneku, et partnerid annaksid Ukrainale nende käes olevad Patriot- ja IRIS-T-lõõgitsemissile vahetuseks uuemaid, mille Ukraina on juba tellinud. Ta põhjendas seda Ukraenia kiire vajadusega lõõgitsemissile ning ammendunud Patriot-munitionivarudega. Briti kutsus üles tagama Ukrainale militaarset tuge ka 2027. aastaks.
-
Rakettidega rünnak Kõmisuvalas suri vähemalt 55 inimest, veel 19 võivad olla lahuse all
Venemaa ründas 2. novembril Kõmisuvalas Zaporižža oblastis asunud „Dzherelo“ gümnaasiumi allolevat kooli, kus olid punkt neizlomnosti ja kohalike elanike varjupaik. Esimese ründe järel saabusid päästjad ning teine löök purustas varjupaiga, kus viibisid цивільні, politseerijad ja päästjad. Katastroofialast on leitud 55 keha ning veel 19 inimest võivad olla lahuse all.
-
Erdoğan ja Trump rääkisid Ukraina sõjale võimalikust lõppemisest
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA president Donald Trump rääkisid 7. novembril telefoni teel Ukraina ja Venemaa vahelise sõja lõpetamise diplomaatilistest jõududest ning kahepoolsetest ja regionaalsetest küsimustest. Erdoğan kinnitas, et Türgi jätkab sõja lõpetamiseks спet甚kaliste jõududega osalemist ning toetas kontaktide tugevdamist nii Ukraina kui ka Venemaaga.
-
Trump: Ukraina ja Venemaa on valmis sõlmima rahu kokkuleppe; kolmepoolne läbirääkimine toimub Abu Dhabis
Donald Trump teatas täiendavatest telefonikõnetest ja kohtumistest Ukraina sõjaga seotud küsimustes, väites, et Ukraina ja Venemaa on valmis rahu saavutamiseks kokku leppima. USA, Ukraina ja Venemaa kolmepoolsed läbirääkimised on kavandatud 10.–11. novembriks Abu Dhabis. Juba kohtumise kavandatud päevakord sisaldab energiat ja meresõidu deseskalatsiooni ning vangide vabastamise küsimusi.
-
Trump: peagi sõlmitav suur kokkuleppe võib hõlmata kogu Euroopat
Donald Trump ütles 5. novembril, et USA ootab suure kokkuleppe sõlmimist, mis lõpetaks Venemaa sõja Ukraina vastu ja võiks hõlmata kogu Euroopat. Detailsete tingimuste kohta ta ei rääkinud. Kolmepoolsele Ukraina-USA-Venemaa kohtumisele Aбу-Даби on planeeritud 10.–11. november.
-
Venemaa võttis kohustuse varustada Iiraani 90 LMUR-raketiheituriga
Venemaa sõlmis Iraaniga kokkuleppe 90 APL-L raketiheituri ehk LMUR („Izdielie 305”) juurde kuuluvate juhtivate k rakettide jaoks. Venemaa kaitseministeeriumi dokumentide järgi on tellija tähistatud koodiga „K-10”, mida „Rosoboroneksport” kasutab Iraani tähistamiseks. Dokumendid ei kinnita, kas heiturid on tegelikult kohale toodud.
-
Ukrainast pärit Viktoria Spartz kaotas Iindiana kongressivalimised demokraadile Jay D. Fordile
Viktoria Spartz, endine Ukrainale abistamist toetanud vabariiklik kongressiliige, kaotas Iindiana 5. valimiskoonriga võitluse demokraadile Jay D. Fordile. Pärast 99 protsenti häälte loendamist kogus Ford 51,66 protsenti ja Spartz 48,34 protsenti. Tulemus oli ootamatu traditsiooniliselt tugevalt vabariiklikus konnas.
-
Humanitaarne missioon Oleshkysse: relvade vaikimine võimaldab abi ja evakueerimist
Ukraina ja Venemaa leppisid kohaliku relvade vaikimise peale Oleshkysse humanitaarse missiooni tegemiseks. Vaikimine kestis 27. oktoobri kell 03.00-st 1. novembri kell 22.59-ni ning selle ajal ei registreeritud rikkumisi. Missiooni eesmärk on viia elanikele toitu ja ravimeid ning võimaldada soovijatel ohutult lahkuda; koos tegutsevad Ukraina, Venemaa ja USA esindajad.
-
USA viivitab PAC-3 Patriot-raketide saatmisega Ukrainale, PAC-2 kohalised jätkuvad
USA on teatanud, et Ukrainale viivitatakse Patriot-süsteemi PAC-3 raketi, mida kasutatakse peamiselt ballistiliste eesmärkide tabamiseks. Samal ajal jätkub vanemate PAC-2 raketete ning muud eurooplasede poolt rahastatud relvade saatmine PURLi mehhanismi kaudu. NATO ülemkindlasti kinnitab, et pakettidega pole viivitust, kuid liitlaste allikad on ettearvamatuses ja kahtlevad, et lisaraketid jõuavad Ukrainale enne USA kongressi vahevalimisi.
-
Zelensky: USA annab Ukrainale aastas vaid umbes 12 Patriot-raketti kuus
Ukraina president Volodõmyr Zelenskõi ütles, et USA annab 2026. aastal Ukrainale keskmiselt 12 Patriot-raketti kuus, kuid hinnanguline vajadus on umbes 150 raket kuus. Ta palus president Donald Trumpil kiiresti kinnitada „talvise raketipaketi“ ning USAs kaitseministril Pete Hegsetil lõpetada 23 lisaraketi lepingute sõlmimine.
-
Zelenskyi: Ukraija sai 90 päevaga 24 Patriot-ohjus ja vajab 350 kuus
Volodõmyr Zelenskyi ütles, et Ukraija sai viimase kolme kuu jooksul Ameerika Ühendriikidest 24 Patriot-ohjus, kuid vajab baliistiliste rünnakute tõrjumiseks keskmiselt 350 ohvust kuus. Ta lisas, et rünnaku 22. oktoobri ööl Kiievi tabanud 21 baliistilisest rakettist ei tulnud ühtegi alla kukutada.
-
Zelensky: Trump võib Putini lauaotsa sunnida, kuid Ukraina vajab raket ja sanktsioone
Volodymyr Zelensky ütles CNN-i intervjuus, et Donald Trump võib aidata Venemaa sõda lõpetada, kui kohaldab Putinile sama survet ja retoorikat, mida kasutab Zelenskiga. Ukraina kaks peamist nõuet liitlastele on säilitada sanktsioonid Venemaa vastu ning saada tõhusamaid õhukaitserakete. Zelensky rõhutas, et suhted USA-ga on напrząte, kuid ei ole tingitud isiklikest vastatõukestest.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
USA asepresident Vance: Ukraina ei peaks NATOga ühinema ja peab lõpetama rünnakud Vene energiiotsektori vastu
USA asepresident J.D. Vance ütles saates 2WAY TONIGHT antud intervjuus, et Ukraina on USA partner "teatud mõttes", kuid et riikide vahel ei ole ametlikku liitu ning et Ukraina ei peaks NATOga ühinema. Vance nõrguti, et Kiieiv peab lõpetama rünnakud Vene naftatöötlemis- ja energiiotsektori vastu, mille ta ütles tõstvat energiahindu ameeriklastele.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.