Teema: Teadus ja tehnoloogia
-
Ukraina ja Suurbritannia alustavad ühise droonitootmise projektiga
Ukraina ja Suurbritannia sõlmisid projektil kokkulepeted ukrinaalsete keskmise ja pika ulatusega ründedroonide ühise tootmise kohta Suurbritannias. Tootmist rahastab Suurbritannia, а готовая продукция передаваться українським військовим.
-
Ukraina droonidega tabatud üle kahe miljoni sihtkoha 2026. aastal
Ukraina riigikaitseministriumi andmetel on Ukraina väeüksused alates 2026. aasta algusest tabanud droonidega üle kahe miljoni vastase sihtmärgi. Oktoobris kinnitati üle 257 000 tabamuse, mis oli майse korda rohkem kui jaanuaris.
-
Venemaa testib kuni 1000 km/h kiirust saavutavat reaktiivset drooni „Geran-6”
Venemaa testib uut reaktiivset löögidrooni „Geran-6”, mille kiiruseks on kuni 1000 km/h, ning suurendab „Geran” seeria droonide tootmist ja kasutamist. Ukraina rõhutab nende sihtmärkide tabamise raskust ning vajadust tugevdatada õhukaitset, arendada raketõrje süsteeme ja kaasata partnereid.
-
EL võib Ukrainale juurde anda kuni 2000 ballistilist raketti aastaks 2026
Euroopa Komisjon töötab võimaluste leidmiseks, kuidas varustada Ukrainat Patriot-ga seotud PAC-3 lennurakettidega, ja toetab Ukraina ettepanekut vahetada liikmesriikide varudest lennurakette tulevaste lepinguliste tarnete vastu. Ukraina ja EL töötavad ühtlasi kahe ühise projektiga: FREYJA ja Bliksem EXO. Taustal kasvab Venemaa ballistiliste rakettide tootmine ning vähenevad Ukrainale jõudvad lennuraketid on tekitani t-seriozset probleemi õhukaitse puudujääkides.
-
Ukraina ja Taani alustavad strateegilist koostööd kaitsevaldkonna tehisintellektis
Ukraina ja Taani sõlmisid dokumendid strateegilise koostöö kohta kaitsevaldkonna tehisintellektis. Taani saab ligipääsu platvormile Avengers Labs, kus treenitakse, seadistatakse ja hinnatakse tehisintellektimudeleid, а партnerid праegu töötavad turvalises keskkonnas ilma otsese ligipääsuta andmestikule. Kohtumisel arutlesid ministrid ka kiiremaid kaitsevaldkonna relvastuse toimetusi, sh õhukaitsesüsteemide ja droonide toetust.
-
Ukrainale võib kuluda 18–24 kuud oma antballistiliste võimete väljatöötamiseks
Ukrainale võib kuluda 18–24 kuud, et välja töötada oma antballistilised võimed, ütles Rootsi kaitseminister Pol Johnson. Ukraina plaanib sel talvel testida Euroopa partneritega arendatavat FREYJA süsteemi ning saavutada 2026–2027 aastatel tulemusi oma ballistiliste ja antballistiliste relvade arendamisel. Samal ajal on Ukraine järel hirmutav defitsiit Patriot interceptor-ohvustest ning kasvav Venemaa raketetootmine.
-
Saksamaa ja Norra annavad Ukrainale uue PURL-i abipaketi
Saksamaa ja Norra ühinevad Ukrainale uue PURL-i abipaketi, mille peamine eesmärk on tugevdada riigi õhukaitset. Saksamaa annab pakendile 300 miljonit dollarit, mis suunatakse muu hulgas Patriot-süsteemide PAC-2 ja PAC-3 interceptorite soetamiseks.
-
Zelensky kutsus partnereid vahetama Ukrainale kätte Patriot- ja IRIS-T-lõõgitsemissile
Volodymyr Zelensky tegi 17. novembril Ramsteini kontaktgrupis ettepaneku, et partnerid annaksid Ukrainale nende käes olevad Patriot- ja IRIS-T-lõõgitsemissile vahetuseks uuemaid, mille Ukraina on juba tellinud. Ta põhjendas seda Ukraenia kiire vajadusega lõõgitsemissile ning ammendunud Patriot-munitionivarudega. Briti kutsus üles tagama Ukrainale militaarset tuge ka 2027. aastaks.
-
Eesti kuidas Threodi tehase põletamiskatse; kaheksa latgalast kinni peetud
Varahommikul 14. novembril püüdsid tundmatud ründajad Viimsi tehasesse tungida, purustada aknaid ning valada hõõguvõimelisse vedelikku, et põhjustada plahvatus. Eesti võimud arresteerisid kaheksa latgalast kahtlusalusena, neist viiele määrati vahistamine. Rünnak kahjustas hoonet, kuid ei põhjustanud ohverte ega häirinud tootmist. Eesti siseturvalisusamet väidab, et rünnaku koordineeris Venemaa sõjaväeluure GRU ning selle eesmärk oli takistada kaitsetootete kohasteerimist Ukrainale.
-
UForce kogus 700 miljonit dollarit Series A investeerimisvoorundi käigus
Ukraini kaitstehnoloogiaettevõte UForce kogus Series A voorundis 700 miljonit dollarit ning selle väärtuseks hinnati 6 miljardit dollarit. Voorundi juhtisid Britaania riikliku investeerimisfondi National Wealth Fund ja Valor Equity Partners. See on suurim investeerimisvoorund Ukraina startupte ajaloo ning suurim National Wealth Fundi investeering kaitstehnoloogia sektoris.
-
Ukraine sõdurid raputavad Starlink'i sõjavõelise versiooni Starshield'i uusi katkestusi
Ukraina sõjaväe on mitu päeva registreerinud ulatuslikke Starshield'i häireid kogu rindel ja okupeeritud territooriumil. Sõjaväelise Starlink'i sidekiiruse piiramine 161 kilomeetrini tunnis raskendab Venätsi reaktiivsete droonide tabamist ning Genstaap väidab, et see vähendab Ukraina õhukaitse võimekust. Ukraina ootab USA-lt selgitusi, samal ajal kui SpaceX piirangut ei kinnita.
-
Soome eraldatas 37,3 miljonit eurot Ukraina taastamiseks SISU programmi kaudu
Soome eraldas 37,3 miljonit eurot Ukraina taastamise toetamiseks SISU programmi raames. Vahendid suunatakse ettevõtetele krediitide ja investeerimisgarantide kaudu, toetades muu hulgas kaitset, turvalisust, kaksikkasutustehnoloogiat ja kriitilist infrastruktuuri.
-
Euroopa meelitab Starlinki kaitsma oma lepinguid
EL kaitseministri ja kosmose volinik Andrius Kubilius hoiatas Starlinki, et ettevõte võib kaotada Euroopa valitsuste usalduse, kui ei täida oma lepingulisi kohustusi. Hoiatusega seoses käsitletakse Euroopa alternatiive Starlinkile ning Starshieldile, mille piirangud mõjutasid oktoobris Ukraina sõjaväelisi sidemeid ja droonide kasutamist.
-
Trump ei tea, kes vähendas Starshieldi kiirust Ukrainas, ja väidab, et piirang on tühistatud
Donald Trump ütles, et ei tea, kes vähendas sõjalise Starlinki versiooni Starshieldi kiirust Ukrainas, ning kinnitas, et ta ei võtnud vastavat otsust vastu. Tema sõnul hakkas süsteem hiljem uuesti eelneva kiirusega töötama. Ukraina poolel jäi aga pärast Starshieldi töö taastamise teadet piiranguid esinema.
-
Venemaa kasutab Ukraina rünnakuteks uuendatud „Geran-5 K5-K“ drooni
Venemaa hakkas 2026. aasta sügisel Ukraina vastu kasutama uut reaktiivse drooni „Geran-5 K5-K“ modifikatsiooni. Ukraina riigiintellekti kaitseosakond (HUR) uuris peaaegu terviklikult maapinnale maandunud proovi ning klassifitseeriti selle väikese tiivaga raketena. Drooni kiirus ja lennukõrgus on suurenenud, selle varustuses on 90-kilogrammine termobaarsüütepomm ning juhtimiseks kasutatakse muu hulgas optilist navigatsioonisüsteemi.
-
Ukraina Riigikogu toetas esimesel lugemisel kosmoloogade moodustamist
Ukraina Riigikogu toetas 9. novembril esimesel lugemisel seaduse eelnõuet nr 13255, millega luuakse relvajõudude koosseisu kosmoloogad. Eelnõue kohta hääletas 252 rahvalauluetajat. Seaduse lõplikuks vastuvõtmiseks on vaja veel teist lugemist.
-
Ukraina tastas vähemalt kolm kõrgel õhul lendavate lennukite kanderakete püüdmissüsteemi
Ukraina korraldas vähemalt kolm katset süsteemidega, mis on mõeldud lenduvate objektide püüdmiseks Maa lähikoses, eelkõige vastuseks Venemaa ballistilistele „Oreshniki” rakettidele. Katsete hulka kuulusid ka suure kõrguse lennukitelt käivitatud kanderakete lennutised. Samal ajal töötab Ukraina oma satelliitsidevõrgustiku loomise nimel ning püüab vähendada sõltuvust Starlinkist.
-
Ukraina raketiväed tabasid Venemaa rakete komponentide tootja Orulis
Ukraina raketiväed tabasid ööl 7. novembril Venemaa relvatööstusettevõtet AAT „Proton-Elektroteks“ Orulis, kasutades mereväe kaldaraketikomplekse „Neptun“. Eraldise tulemusel süttisid ettevõttel põlemine ja kuulid lõhked, kuid kahjustuste ulatust veel täpsustatakse.
-
Venemaa võttis kohustuse varustada Iiraani 90 LMUR-raketiheituriga
Venemaa sõlmis Iraaniga kokkuleppe 90 APL-L raketiheituri ehk LMUR („Izdielie 305”) juurde kuuluvate juhtivate k rakettide jaoks. Venemaa kaitseministeeriumi dokumentide järgi on tellija tähistatud koodiga „K-10”, mida „Rosoboroneksport” kasutab Iraani tähistamiseks. Dokumendid ei kinnita, kas heiturid on tegelikult kohale toodud.
-
Ukraini sõjaväe rajas Donetski oblastisse ligikaudu kuue kilomeetri pikkuse maa-aluse tunneli
Ukraini sõjaväe loob Donetski oblastisse maa-aluse tunneli, mis ühendab kahte asulat. Seda kasutatakse varjatusega liikumiseks, varustuse ja ammunitioni transportimiseks ning meditsiinilisteks evakueerimisteks. Tunneli tõhusus sõltub eriosakondade pidevast hooldusest ja parandamisest.