Läti kavatseb kehtestada Venemaa ja Valgevene teraviljale 300% tollimaksud
Läti valitsus plaanib kehtestada 300-protsendilised tollimaksud Venemaalt ja Valgevenest pärit teravilja veole ja töötlemisele ning töötada välja mehhanismid okupeeritud Ukraina territooriumidelt varastatud teravilja tuvastamiseks. Peaminister Andris Kulbergs teatas plaanist 7. septembril koalitsiooni kohtumisel ning püüab saavutada ühtset Balti riikide positsiooni, et Venemaa teravili ei kasutaks regiooni taristut.
Põhipunktid
- Läti valitsus kavatseb kehtestada 300% tollimaksud Venemaa ja Valgevene teravilja veole ja töötlemisele.
- Läti plaanib välja töötada mehhanismid okupeeritud Ukraina territooriumidelt varastatud teravilja tuvastamiseks.
- Peaminister Andris Kulbergs püüab saavutada ühtset Balti riikide positsiooni Venemaa teravilja suhtes.
- Kulbergs on võtnud ühendust Eesti peaministri Kristen Michaliga ja kavandab läbirääkimisi Leedu peaministri Mindaugas Sinkevičiusega.
- Läti kavatseb korraldada transiitkaupade kontrolli ja teha koostööd Ukraina poolega teravilja päritolu kindlakstegemisel.
- Eelmise ekspordihooaja (juuli 2025 – juuni 2026) jooksul eksportis Venemaa Musta ja Aasovi mere sadamate kaudu 46,3 miljonit tonni teravilja ehk 90% kogumahust.
- Kulbergsi sõnul püüab Venemaa oma teraviljaeksporti maksimeerida, piirates samal ajal Ukraina võimalusi Musta merd ekspordiks kasutada.
Miks see on oluline
Läti 300% tariif märgib riiklikul tasandel märkimisväärset eskalatsiooni Venemaa ja Valgevene põllumajandusekspordi vastastes sanktsioonides. Samuti on see selgelt suunatud okupeeritud Ukraina territooriumidelt võimalikult röövitud teravilja vastu, sidudes Balti riikide kaubanduspoliitika Ukraina sõjakaotustega. Kulbergsi algatatud koordineeritud Balti riikide lähenemine võib suurendada survet Venemaa teraviljaekspordile regioonis just ajal, mil Vene eksportijad suunavad teraviljavoogusid Musta ja Aasovi merelt ümber Balti sadamatesse.
Mis juhtus
Läti peaminister Andris Kulbergs teatas 7. septembril 2026 koalitsiooni kohtumisel valitsuse kavast kehtestada 300-protsendilised tollimaksud Venemaalt ja Valgevenest pärit teravilja veole ja töötlemisele. Eesmärk on piirata Venemaa ja Valgevene teravilja transiiti Läti kaudu, kaitsta Läti põllumeeste huve ning takistada okupeeritud Ukraina territooriumidelt eksporditud teravilja ringlust. Läti plaanib ka transiitkaupade kontrollimist ning koostööd Ukraina ja laboratooriumidega teravilja päritolu väljaselgitamiseks. Lisaks töötatakse välja mehhanismid okupeeritud Ukraina aladelt varastatud teravilja tuvastamiseks.
Kulbergs püüab saavutada ühtset Balti riikide positsiooni, et Venemaa teravili ei kasutaks regiooni taristut. Ta on juba võtnud ühendust Eesti peaministri Kristen Michaliga ja kavandab läbirääkimisi Leedu peaministri Mindaugas Sinkevičiusega. Koalitsiooni kuuluv Läti erakond «Rahvuslik Liit» («National Alliance») teeb ettepaneku keelata täielikult Venemaa ja Valgevene päritolu põllumajandustoodete ja sööda transiit ja ladustamine Lätis. Leedu tugevdab omakorda kontrolli läbi Klaipėda sadama veetava Venemaa teravilja üle ja kontrollib selle päritolu.
Kontekstina: eelmisel ekspordihooajal (juuli 2025 – juuni 2026) eksportis Venemaa Musta ja Aasovi mere sadamate kaudu 46,3 miljonit tonni teravilja ehk 90% kogumahust, samas kui Vene Balti sadamate kaudu läks vaid 1 miljon tonni. Uue hooaja algusest kuni augusti keskpaigani 2026 ulatusid Vene Balti sadamatesse suunatud teraviljakoormate päringud Reutersi allikate kohaselt 5 miljoni tonnini ning septembris oodatakse mahtude järsku kasvu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kuus allikat on Ukraina meediaväljaannetest, kes esitavad Läti tariifi ühtselt kui vastust Venemaa agressioonile. Ukraina kajastus rõhutab seost tollide ning okupeeritud Ukraina territooriumidelt varastatud teravilja vahel ning toob esile Balti riikide koordinatsiooni. Venemaa teraviljaeksporti käsitletakse strateegiana, millega paralleelselt piiratakse Ukraina võimalusi Musta merd ekspordiks kasutada.
Taust
Venemaa eksportijad on hakanud suunama teravilja ümber Musta ja Aasovi merelt Balti merele Ukraina rünnakute tõttu Vene laevade ja sadamataristu vastu. Eelmisel ekspordihooajal (juuli 2025 – juuni 2026) eksportis Venemaa Musta ja Aasovi mere sadamate kaudu 46,3 miljonit tonni teravilja ehk 90% kogumahust, samas kui Vene Balti mere sadamate kaudu läks vaid 1 miljon tonni. Uue hooaja algusest kuni augusti keskpaigani 2026 ulatusid Vene Balti sadamatesse suunatud teraviljakoormate päringud Reutersi allikate kohaselt 5 miljoni tonnini, mahtude oodatakse järsult kasvavat septembris.
Leedu tugevdab eraldi kontrolli läbi Klaipėda sadama veetava Venemaa teravilja üle ning Leedu põllumajandusminister Kęstutis Mažeika on tellinud Venemaalt ja Valgevenest imporditud teravilja päritolu kontrolli, et takistada okupeeritud Ukraina territooriumidelt pärit võimalikult varastatud teravilja transiiti. Septembri lõpus on kavas ELi ministrite nõukogu kohtumine, kus Leedu kavatseb teraviljaküsimust arutada Läti ja Eestiga ning kavatseb neile oma metoodikat tutvustada.
Läti koalitsiooni kuuluv erakond «Rahvuslik Liit» pooldab ettepanekut keelata täielikult Venemaa ja Valgevene päritolu põllumajandustoodete ja sööda transiit ja ladustamine Lätis. Läti on ELi ja NATO liige; alates 1. septembrist 2026 laiendas Läti oma keeld Venemaa ja Valgevene kaupadele trükitud materjalide, rõivaste, jalatsite, peakattematerjalide, mänguasjade ja spordivarustuse osale, viidates riiklikule julgeolekule ning soovile vähendada Venemaa ja Valgevene tulusid ja piirata Venemaa propaganda levikut.