Euroopa Parlament lubas Euroopa Kaitsefondi raha kasutada Ukraina kaitsesektori testimiseks
16. septembril hääletas Euroopa Parlament „Omnibus V" paketi osana poolt uusi reegleid, mis võimaldavad Euroopa Kaitsefondist rahastada kaitsesektori arenduste testimist Ukrainas. Samuti lihtsustatakse EL-i-siseseid kaitsehangeteid ja loodetakse toetada kuni 800 miljardi euro suurust kaitseinvesteeringut nelja aasta jooksul ReArm Europe/Readiness 2030 kava raames.
Põhipunktid
- Euroopa Parlament kiitis 16. septembril heaks reeglid, mis lubavad Euroopa Kaitsefondist rahastada kaitsesektori arenduste testimist Ukrainas.
- Otsuse poolt hääletas 530 parlamendiliiget, vastu 125, erapooletuid oli 12.
- Hääletus oli osa „Omnibus V" paketist, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna menetlusi.
- Paketi eesmärk on toetada kuni 800 miljardi euro suurust kaitseinvesteeringut nelja aasta jooksul ReArm Europe/Readiness 2030 plaani raames.
- Uute reeglite järgi tuleb EL-i ühtseks tähtajaks kaitseprojektide ehituslubade otsustamisel 42 tööpäeva alates taotluse täielikkuse kinnitamisest, pikendatav kuni 102 lisatööpäevani.
- Kui riiklikud ametiasutused tähtajaks otsust ei tee, kohaldub vaikimisi nõusoleku põhimõte.
- EL-i liikmesriigid peavad looma ühtsed kontaktpunktid, mis toetavad kaitseprojekte ja abistavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid.
- Paketiga anti Ukrainale kandidaatriigina eesõigus kõrgema kvaliteediga ja tõhusamate kaitseprojektide rahastamisel.
Miks see on oluline
Otsus avab Euroopa Kaitsefondi raha Ukraina pinnal toimuva kaitsesektori testimise rahastamiseks, tunnistades Ukrainat kandidaatriigina partnerina kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuses. Samal ajal kiirendatakse EL-i-sisest kaitsehangete korraldust siduvate tähtaegade ja vaikimisi nõusoleku põhimõttega, toetades kuni 800 miljardi euro suurust kaitseinvesteeringut ReArm Europe/Readiness 2030 raames. Pakett võeti vastu koos eraldi CBAM-i muudatustega, mis annavad Ukrainale sõja tõttu sooduskohtlemise EL-i süsinikupiiri tollimehhanismis.
Mis juhtus
Euroopa Parlament hääletas 16. septembril „Omnibus V" paketi osana poolt uusi reegleid, mis lubavad Euroopa Kaitsefondist rahastada kaitsesektori arenduste testimist Ukrainas ja lihtsustavad EL-i-siseseid kaitsehangeteid. Otsuse poolt hääletas 530 parlamendiliiget, vastu 125, erapooletuid oli 12. Pakett seab EL-i ühtseks tähtajaks kaitseprojektide ehituslubade otsustamisel 42 tööpäeva alates taotluse täielikkuse kinnitamisest, mida saab keeruliste või keskkonna-, tervise- või tööohutusega seotud projektide puhul pikendada kuni 102 lisatööpäeva võrra. Kui riiklikud ametiasutused tähtajaks otsust ei tee, kohaldub vaikimisi nõusoleku põhimõte. Liikmesriigid peavad looma ühtsed kontaktpunktid, mis toetavad kaitseprojekte, pakuvad digitaalset taotluste jälgimist ja abistavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Prioriteet antakse kõrgema kvaliteedi ja tõhususega kaitseprojektidele nii EL-i liikmesriikidest kui ka kandidaatriikidest. Uued reeglid on osa ReArm Europe/Readiness 2030 kavast, mille eesmärk on toetada kuni 800 miljardi euro suurust kaitseinvesteeringut nelja aasta jooksul. Euroopa Parlamendi seisukoht on aluseks edasistele läbirääkimistele EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga ning lõplik tekst kinnitatakse läbirääkimiste tulemuste põhjal.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm allikat on Ukraina väljaannetest ja rõhutavad paketi Ukraina-spetsiifilist kasu: Euroopa Kaitsefondi raha suunamist kaitsesektori arenduste testimiseks Ukrainas ning CBAM-i leevendust Ukraina kaupadele kandidaatriigi staatuse alusel. Ukraina meedia seob kaitsehääletuse Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaannetega Euroopa Julgeolekunõukogu loomise, Patriot-tarnete ja „Frea"-põhise süsteemi kohta, paigutades need samasse Omnibus V uudiste voogu.
Taust
Ukraina on EL-i kandidaatriik, mis annab talle uute reeglite kohaselt õiguse taotleda raha uuendatud valikukriteeriumide alusel. „Omnibus V" paketis on ka EL-i ühtne 42-tööpäevane lubade tähtaeg (pikendatav kuni 102 tööpäeva võrra) ning liikmesriikide ühtsed kontaktpunktid kaitseprojektide jaoks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen viitas omaaasta kõnes Ukraina osalusele kavandatavas Euroopa Julgeolekunõukogus ning Patriot-rakettide tarnimisele ja ühisele EL-i süsteemile, mida kirjeldati kui „Frea"-põhist.