ELAR: ELi kaitsevalmidus 2030. aastaks on kahtluse all USA-sõltuvuse ja killustatuse tõttu
Euroopa Kontrollikoda (ECA) avaldas aruande, mille kohaselt on ELi võime reageerida 2030. aastaks võimalikule sissetungile endiselt küsitav tulenevalt sõltuvusest USAst ja liikmesriikide killustatud kaitsesüsteemidest. Auditit juhtinud ECA liige Marek Opiola märkis, et ELi kaitsevalmiduse saavutamine 2030. aastaks on jätkuvalt keeruline, ehkki ELi riikide kaitserahastus kasvas aastatel 2020–2025 79%.
Põhipunktid
- Euroopa Kontrollikoda avaldas aruande, milles hoiatab ELi kaitsevalmiduse 2030. aastaks kahtluse all olemise eest.
- Peamiste probleemidena nimetas ECA sõltuvust USAst ja riiklike kaitsesüsteemide killustatust.
- Auditit juhtis ECA liige Marek Opiola.
- Ajavahemikul veebruar 2022 kuni juuni 2023 tehti 78% ELi riikide kaitseriigihangetest väljapoole ELi; sellest 63% läks USA-le.
- Aastatel 2020–2025 suurendasid ELi riigid kaitserahastust 79%.
Miks see on oluline
Aruanne seab kahtluse alla, kas EL suudab usutavalt valmistuda suureks sõjaliseks ohuks 2030. aasta perspektiivis, mille Euroopa luureteenistused on samuti välja toonud. Samas viitab see 79%-lisele kaitserahastuse kasvule aastatel 2020–2025, mis näitab reaalset hoogustumist hoolimata auditorite skeptilisest üldhinnangust. Aruanne toob esile ka konkreetseid integratsiooni läbikukkumisi, näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ühist 100-miljardilise eurose hävitusaja-projekti nurjumise, ning seostub otseselt Ukraina vajadustega, sest Ukraina ettepaneku kohaselt soovib kasutada osa 90-miljardi eurosest ELi laenust USA Patriot-tõrjerakettide ostmiseks.
Mis juhtus
Euroopa Kontrollikoda avaldas 3. septembril 2026 aruande ELi kaitsepoliitika kohta, milles hoiatati, et ELi võime reageerida 2030. aastaks võimalikule välississetungile on jätkuvalt kaheldav. Auditorid nimetasid peamiste takistustena ELi sõltuvust USAst ning riiklike kaitsesüsteemide ja tööstuse killustatust. Auditit juhtis ECA liige Marek Opiola, kes märkis, et kuigi olukord on keeruline, saab EL siiski märkimisväärset edu saavutada, kui kaitsekulutusi järsult suurendatakse ja laskemoonatoodangut kiiresti laiendatakse. Aruande kohaselt tehti veebruarist 2022 juunini 2023 78% ELi riikide kaitseriigihangetest väljapoole ELi, millest 63% läks USA-le; auditorid pidasid USA relvade hankimist vahetult pärast Venemaa täismahulise sõja algust õigustatuks, kuid rõhutasid, et pikemas perspektiivis peab EL arendama oma tootmisvõimekust. Samal ajal kasvasid ELi riikide kaitsemaksud aastatel 2020–2025 79% ning EL on praegu paremini ettevalmistatud kui 2019. aastal toimunud eelmise samalaadse auditi ajal.
Taust
EL seadis eesmärgi saavutada kaitsevalmidus 2030. aastaks eelmisel aastal, pärast luureteenistuste hoiatusi, et Venemaa võib selleks ajaks olla valmis suureks sõjaks Euroopas. ELi riigid täitsid oma lubaduse saata Ukrainasse üks miljon artilleriiametit novembris 2024, kaheksa kuud pärast tähtaega. ELi „Buy European“ reeglid ühiste kaitsekulutuste jaoks määratlevad Euroopa tööstuse laialt, hõlmates tootjaid tihedalt seotud riikidest nagu Ukraina ja Norra. Pärast Venemaa hiljutisi raketi- ja droonirünnakuid taotles Ukraina erandit „Buy European“ reeglitest, et kasutada osa 90-miljardi eurosest ELi laenust USA Patriot-tõrjerakettide ostmiseks.