Avaldatud: · Uuendatud:

Venemaa droonirünnak reisibussile Nikopolis tappis viis inimest

Venemaa droon tabas 16. septembri hommikul reisijatebussi Dnipropetrovski oblasti Nikopoli rajoonis, tappes viis ja haavates vähemalt seitse inimest. President Zelenskyi nimetas rünnakut kuritööks. Samal hommikul tabas Vene droon ka Kiievist Mykolaivi sõitnud reisirongi (rong nr 122) ning Vene väed tulistasid Kiievit enam kui 80 õhuobjektiga.

Põhipunktid

  • Viis inimest hukkus ja vähemalt seitse sai haavata Vene droonirünnakus reisijatebussile Nikopoli rajoonis Dnipropetrovski oblastis 16. septembri hommikul.
  • Kõik viis hukkunut surid sündmuskohal; seitse haavatut on arstide järelevalve all.
  • Dnipropetrovski oblasti sõjalise halduse juht Oleksandr Hanza teatas kannatanute arvust Telegramis.
  • President Volodymyr Zelenskyi nimetas rünnakut kuritööks ning ütles, et sihtmärgiks olnud sõidukil — väikebussil — puudus igasugune sõjaline mõte.
  • Samal päeval tabas Vene droon Kiiev–Mykolaiv liinil sõitnud reisirongi nr 122, mis süttis põlema; kõik ligi 170 reisijat evakueeriti enne rünnakut, vigastusi ei ole.
  • Venemaa välisminister Andrii Sibiha teatas, et alates 2022. aasta veebruarist on sõjas kahjustatud või täielikult hävinud üle 500 veduri, neist enam kui pooled 2025. aastal, ning nimetas rünnakuid Ukraina raudteevõrgule süsteemseteks.
  • Hommikul tulistati Kiievi pihta enam kui 80 õhuobjekti, millest üle 60 neutraliseeriti; vähemalt üks inimene sai viga ja laopinnad põlesid.

Miks see on oluline

Venemaa droonirünnak reisijatebussile tappis viis ja haavas vähemalt seitset inimest tsiviiltranspordil, mille Ukraina president nimetas kuritööks ja millel puudus tema sõnul igasugune sõjaline mõte. Rünnak toimus samal hommikul, mil Vene droon tabas Kiiev–Mykolaiv reisirongi ja Vene väed tulistasid Kiievit enam kui 80 õhuobjektiga. Ukraina välisminister kirjeldas rünnakuid raudteevõrgule süsteemsetena, märkides, et alates 2022. aasta veebruarist on kahjustatud või hävitatud üle 500 veduri. Rünnakud leidsid aset taustal, kus USA president Donald Trump väitis, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku energiaobjektide rünnakute vastastikuses peatamises, ning Zelenskyi ütles, et Ukraina on valmis energiavaherahuks, kui Venemaa löögid Ukraina energiaobjektidele lõpevad.

Mis juhtus

16. septembri varahommikul tabas Vene droon Dnipropetrovski oblasti Nikopoli rajoonis reisijatebussi, tappes viis ja haavates vähemalt seitse inimest. Dnipropetrovski oblasti sõjalise halduse juht Oleksandr Hanza teatas, et buss tabati drooniga ning et kõik hukkunud surid sündmuskohal; seitse haavatut on arstide järelevalve all ja saavad vajalikku abi. President Zelenskyi nimendas rünnakut kuritööks ja ütles, et sihtmärgiks olnud väikebussil puudus igasugune sõjaline mõte. Dnipropetrovski oblastinõukogu esimees Mykola Lukashuk süüdistas Venemaad tsiviilisikuid vedanud sõiduki sihtlikus tabamises.

Samal hommikul tabas Vene droon Kiiev–Mykolaiv liinil sõitnud reisirongi nr 122, mis süttis põlema. Ligikaudu 170 reisijat, vedurimeeskond ja rongipersonal evakueeriti enne rünnakut, vigastusi ei registreeritud; rünnak kahjustas raudteejaama ja diiselvedurit. Hommikul tulistati Kiievi pihta enam kui 80 õhuobjekti, millest üle 60 neutraliseeriti; vähemalt üks inimene sai viga ja laopinnad süttisid. Ukraina välisminister Andrii Sibiha teatas X-is, et alates 2022. aasta veebruarist on sõjas kahjustatud või täielikult hävitatud üle 500 veduri, neist enam kui pooled 2025. aastal, ning nimedas rünnakuid Ukraina raudteevõrgule süsteemseteks, kutsudes partnereid üles tarnima Ukraina 1520 mm rööpmeelaiusele sobivaid vedureid.

Eelneval ööl olid Vene väed tulistanud droonidega Nikopolit ja Marhanetsi kogukonda, kahjustades Nikopolis mitmekorruselist elamut, kuid nendest rünnakutest kannatanuid ei teatatud. Käesoleva artikli avaldamise ajaks polnud Venemaa bussirünnaku kohta avaldanud oma seisukohta.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad raamistavad bussirünnakut kui tsiviilelanike sihipärast rünnakut. Dnipropetrovski oblastinõukogu esimees Mykola Lukashuk süüdistas Venemaad tsiviilisikuid igapäevastel marsruutidel vedanud väikebussi sihtlikus tabamises, president Zelenskyi nimendas rünnakut kuritööks ja ütles, et sõidukil puudus igasugune sõjaline mõte. Ukraina allikad toovad esile kannatanute arvu — viis hukkunut ja vähemalt seitse haavatut — ning kohapealse olukorra, sealhulgas Nikopoli kahjustatud mitmekorruselise elamu elanike, kes jäid ilma interneti- ja sideühenduseta. Ukraina allikad seovad rünnaku laiema pildiga Vene rünnakutest reisijate transpordile, tuues esile sama päeva rünnaku Kiiev–Mykolaiv liini rongile nr 122 ja Ukraina välisministri Andrii Sibiha avalduse, et alates 2022. aasta veebruarist on Vene rünnakutes kahjustatud või hävitatud üle 500 veduri. Ametlikke teabeallikaid rõhutatakse: kannatanutest teatas Telegramis Dnipropetrovski oblasti sõjalise halduse juht Oleksandr Hanza ning avaliku reageeringu andis president Zelenskyi.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Rahvusvahelised allikad edastavad kannatanute arvu ja Ukraina ametliku atribuutsiooni, märkides, et Venemaa polnud bussirünnaku kohta avaldanud seisukohta. Geograafilises ja strateegilises kontekstis tuuakse välja, et Nikopol asub Dnipropetrovski oblastis Kagu-Ukrainas, Dnepri jõe taga mõne kilomeetri kaugusel Venemaa okupeeritud alast. Rünnak asetatakse laiemasse sõjapilti: samal hommikul tulistati Kiievit enam kui 80 õhuobjektiga, millest üle 60 neutraliseeriti, vähemalt üks inimene sai viga ja laopinnad süttisid. Rahvusvahelises kajastuses mainitakse ka USA presidendi Donald Trumpi väidet, et Ukraina ja Venemaa leppisid sotsiaalmeedias kokku energiaobjektide rünnakute vastastikuses peatamises, kuid detaile ta ei esitanud. Tsiviilobjektide tabamise küsimuses tuuakse välja vastandlikud positsioonid: Ukraina ametivõimud ja rahvusvahelised organisatsioonid on nimetanud Vene rünnakuid tsiviilinfrastruktuurile sõjakuritegudeks, Venemaa eitab tsiviilobjektide ja tsiviilelanike sihipärast ründamist.

Kus kajastused lahknevad

Bussirünnaku asukoha kohta lähevad allikad lahku: mõned paigutavad rünnaku konkreetselt Nikopoli linna, teised kirjeldavad seda laiemalt kui Dnipropetrovski oblasti Nikopoli rajoonis. Eelneva Vene droonirünnaku ajastuse osas Nikopolile ja Marhanetsi kogukonnale erinevad allikad selle vahel, kas see toimus 15. septembri vastu 16. septembri öösel või 15. septembri õhtul.

Taust

Nikopol asub Dnipropetrovski oblastis Kagu-Ukrainas, Dnepri jõe taga mõne kilomeetri kaugusel Venemaa okupeeritud alast. Bussi tabanud rünnakule eelnenud ööl tulistasid Vene väed droonidega Nikopolit ja Marhanetsi kogukonda, kahjustades Nikopolis elamut, kuid nendest rünnakutest kannatanuid ei teatatud. Varasematel päevadel oli Vene rünnakuid suunatud samale piirkonnale, sealhulgas 15. septembri õhtuse löögina. Mõlemad pooled, nii Venemaa kui Ukraina, eitavad tsiviilelanike sihipärast ründamist; Ukraina ametivõimud ja rahvusvahelised organisatsioonid on iseloomustanud Vene rünnakuid tsiviilinfrastruktuurile sõjakuritegudena, mille eesmärk on hävitamine. Käesoleva Nikopoli rünnakuga mitteseotud sündmusena kinnitas Vene relvajõudude sõjalis-poliitilise osakonna asetäitja kindralleitnant Apti Alaudinov, et Ukraina droon tappis okupeeritud Donetski oblastis Vene kindralmajori Anton Grunise; juulis oli Grunis teatanud president Vladimir Putinile, et tema väed hõivasid Kostiantõnivka linna, ning talle anti Venemaa kangelase autasu, kuid Ukraina vaidlustab, et Kostiantõnivka oleks Vene vägede poolt täielikult hõivatud.