Volodymõr Zelenskõi
-
Venemaa ründas Kramatorskis kahte reisibussi: hukkus kümneid inimesi
8. oktoobri hommikul tabas Vene löök Kramatorskis kahte marsruutka, milles viibis reisijaid. Donetskis asuva Kramatorski oblasti sõjavarakomissari Vadõm Filashkini esialgsetel andmetel oli hukkunuid 12, kuid hilisemates uuendustes kasvas arv 30 ja seejärel 33-ni; haavatute arv kõikus 13–18 vahel. Filashkin teatas ka Kramatorskis ja Slovjanskis alates 9. oktoobrist kehtestatavast ühistranspordi peatamisest ning kutsus Donetski oblasti elanikke evakueeruma. President Volodõmõr Zelenskõi avaldas kaastunnet ja palus partnerriikidelt uusi kaitsepakette.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Zelenskõi: Ukraina tugevdab lööke Vene naftatehastele vastuseks uuele õhurünnakute kampaaniale
Reutersi intervjuus ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina tugevdab lööke Vene naftatehastele vastuseks Venemaa uuele õhurünnakute kampaaniale, mille eesmärk on sundida inimesi lahkuma Kiievist ja teistest linnadest. Tema sõnul on Ukraina luure saanud dokumendid, mis viitavad Vladimir Putini heakskiidetud "uuele doktriinile", mis lubab enne talve lööke palju laiema tsiviilvaldkonna sihtmärkide vastu. Zelenskõi teatas ka, et kodumaine ballistiline rakett FP-9, mille tootja Fire Pointi sõnul on võimeline Moskvat tabama, valmib selleks sügiseks.
-
Venemaa ründas Kijevit ja Kijevi oblastit ballistiliste rakettide ja droonidega; hukkus laps ja vähemalt kaks naist
Ööl vastu 30. septembrit 2026 korraldas Venemaa suuremahulise kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiataristu vastu, peamise sihtmärgina Kijev ja Kijevi oblast. Rünnakus kasutati Tsirkon/Onüks ja Iskander-M/S-400 rakette ning 188 drooni, millest 86 olid reaktiivsed Shahed-tüüpi. Hukkus laps Võšgorodis ja vähemalt kaks naist Kijovis, kannatada sai energiataristu ning elamuid mitmes piirkonnas.
-
Vene droon tabas Kijevi ajaloolises keskuses Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet
Esmaspäeval, 28. septembril lõi Venemaa reaktiivdroon tabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonele Kijivi kesklinnas Volodõmõrska tänaval. Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, teised said vigastada. Päästetööd kestsid kogu päeva, tuletõrjujad lokaliseerisid tuleõnnetuse ja otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid. Rünnakut hukka mõistsid mitmete riikide ja EL-i juhid ning Ukraina välisminister kutsus üles jätta Venemaa UNESCO hääleõiguseta.
-
Ukraina droonid tabasid öösel Moskva suurimat naftatehast ja Sofjino laokompleksi
Ööl vastu 20. septembrit 2026 ründasid Ukraina droonid ja raketid Moskvas ning Moskva oblastis. Põlema süttis Kapotnjas asuv Moskva naftatehas (Gazpromneft-MNPZ) ja Sofjino külas Ramenski rajoonis asuv laokompleks. Vene võimud teatasid vähemalt kahest hukkunust ja kuuest vigastatust, üle 400 lennu Moskva lennujaamades tühistati või lükati edasi.
-
Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko, kes oli nädal varem pärast „Kartaago“ erioperatsiooni ametist lahkunud, teatas 14. septembri videopöördumises, et on allkirjastanud kahtlustuse riikliku korruptsioonivastase büroo NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. President Volodõmõr Zelenski süüdistas teda sõltumatute korruptsioonivastaste organite ründamises, esitas Riigiduumale Kravtšenko tagandamiseks seadusliku taotluse ja andis sama päeva õhtul välja dekreedi nr 905/2026, millega taotas ametist peatamist sõjaseisukorra seaduse alusel. Euroopa Komisjon teatas, et on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning kinnitas EL-i nulltolerantsi poliitikat korruptsiooni suhtes ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite tähtsust Ukraina jaoks.
-
Vene drooni löök reisrongi ja piirijaama lähedale Poola piiril kutsus Poolas esile erakorralise kohtumise
13. septembri varahommikul tabas Vene droon Volõni oblastis Kiievi–Varssavi reisrongi vedurit umbes kaks kilomeetrit Poola piirist. Lisaks sai kahjustada Yahodyni-Dorohuski piirijaama lähedal asuv tankla, mille juures põlesid ka mitu veoautot. Ukrzaliznõtsia teatel oli enne rünnakut jaamas spetsiaalne diplomaatiline rong, milles olid endine Briti peaminister Boris Johnson, Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunik Günter Sautter, endine Rootsi peaminister Carl Bildt ning teised Euroopa ametnikud ja diplomaadid. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku valitsuse julgeolekukeskuse erakorralise kohtumise ning hoiatas, et Poola ei saa välistada Vene eskalaaloni laienemist Poola territooriumile.
-
Venemaa korraldas öösel Kyivi vastu ulatusliku raketi- ja droonirünnaku
Ööl vastu 8. septembrit 2026 ründas Venemaa Ukrainat kümnete rakettide ja 166 löökdrooniga, peamised sihtmärgid olid Kyiv ja Kiievi oblast ning Odessa oblast. Rünnak leidis aset vahetult pärast USA president Donald Trumpi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri lahkumist Kyivist, lõhkudes nende visiidi ajaks kokku lepitud kolmepäevast pealinnadevahelist löökide pausi. Kyivis sai algselt surma vähemalt kaks inimest (mõlemad Solomjanski rajoonis) ja vigastada kümme; päeva jooksul kasvas kannatanute arv. Rünnaku tagajärjel sai kahjustada vähemalt viis Kyivi rajooni, üle 50 objekti – elumaju, koole, metroojaama fassaad, apteegilaod ja supermarket. Poola tõstis õhujõud öösel õhku ja viis õhutõrjesüsteemid valmisolekusse.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.