Eesti luure: Vene kaotused ületavad värbamist kolmandat nädalat järjest
Eesti Kaitseväe Luurekeskuse juhi kolonel Ants Kiviselgi sõnul ületavad Venemaa lahingukaotused Ukrainas kolmandat nädalat järjest 10 000 sõjaväelast. Ukraine jätkab vastupealetungi Donetski oblastis ning tema pikamaarünnakud kahjustavad Vene naftatöötlemisvõimsust ja tabavad sihtmärke kuni ligi 3 000 kilomeetri kaugusel.
Põhipunktid
- Vene lahingukaotused ületavad 10 000 sõjaväelast nädalas kolmandat nädalat järjest, keskmiselt ligi 1 600 inimest päevas ehk veidi üle 11 000 nädalas.
- Venemaa kaotab lahinguväljal rohkem sõjaväelasi, kui jõuab juurde värvata.
- Ukraina avaldas esimest korda andmed Lõuna-suuna vastupealetungi kohta Donetski oblastis, mille käigus vabastati ja puhastati ligikaudu 85 ruutkilomeetrit territooriumi.
- Ukraina pikamaarünnakud tabasid naftatöötlemisrajatisi Krasnodari krais, Saratovi ja Samara oblastis ning Tatari斯坦is, samuti Makhachkala sadamat Kaspia merel, keemiatehaseid Permi krais ja Volgogradis ning droonitootmistehast Rostovi oblastis.
- IEA hinnangul jääb Vene naftatöötlemisvõimsus järgmise 18 kuu jooksul 30% alla sõjaeelse taseme.
- Eesti luure seostab Vene elanikkonnaga süvenevaid probleeme septembris toimuvate riigiduuma valimistega.
Miks see on oluline
Vene sõjaväe jätkuv ülekaalukaotus võrreldes värbamisega viitab püsivale inimjõupuudusele, mis on Ukraina sõjategevuse üks olulisemaid tagajärgi. Ukraina esmakordselt avaldatud andmed Donetski oblasti vastupealetungist annavad haruldasi ametlikke arve territoriaalsete võitude kohta. Pikamaarünnakud kahjustavad Vene naftatöötlemissektorit, mille taastamist piiravad sanktsioonid, ning Eesti luure seostab Vene elanikkonna kasvavaid probleeme septembri riigiduuma valimistega.
Mis juhtus
Eesti Kaitseväe Luurekeskuse juhi kolonel Ants Kiviselgi Kaitse-ministeeriumi briifingul esitatud hinnangu kohaselt ületavad Vene relvajõudude kaotused sõjas Ukraina vastu kolmandat nädalat järjest 10 000 sõjaväelast nädalas. Sel nädalal on keskmised päevakaotused ligikaudu 1 600 inimest ehk veidi üle 11 000 nädalas. Kiviselgi sõnul kaotab Venemaa lahinguväljal rohkem sõjaväelasi, kui jõuab juurde värvata. Lisaks märkis ta, et Ukraina jätkab operatsioone Donetski oblastis ning et Ukraina on esimest korda avalikustanud andmed Lõuna-suuna vastupealetungi kohta, mille käigus vabastati ja puhastati ligikaudu 85 ruutkilomeetrit territooriumi. Kiviselg loetles ka rida Ukraina pikamaarünnakuid Vene territooriumil: naftatöötlemisrajatised Krasnodari krais, Saratovi ja Samara oblastis ning Tatari斯坦is, Makhachkala sadam Kaspia merel, keemiatehased Permi krais ja Volgogradis, droonitootmistehas Rostovi oblastis ning sõjaväeobjektidena lennuväljad Rostovi oblastis ning õhutõrjesüsteemid ja pikamaa-droonide ladustamiskohad Rostovi ja Oreli oblastis. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul jääb Vene naftatöötlemisvõimsus järgmise 18 kuu jooksul 30% alla sõjaeelse taseme, kuna pikamaalöögid kahjustavad rafineerimistehaseid ja sanktsioonid takistavad remonti. Eesti luure seostas Vene tavaelanike kasvavaid probleeme septembris toimuvate riigiduuma valimistega.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad paigutavad Eesti luure hinnangu keskmesse Vene kaotused üle 10 000 nädalas ning käsitlevad Eesti briifingut autoriteetse väliskinnitusena suundumustele, mis mõjutavad Venemaad – nii lahinguvälja kaotused kui ka Ukraina pikamaarünnakute mõju.
Taust
Briifingu pidas Eesti Kaitseväe Luurekeskuse juhi kolonel Ants Kiviselg Eesti Kaitseministeeriumis. Eesti luure on varem märkinud Ukraina võimet tabada Vene objekte kuni ligi 3 000 kilomeetri kauguselt.