Venemaa Riigiduuma
Riigiduuma on Venemaa Föderatsiooni Föderaalassamblee alamkoda, mis koos Föderatsiooninõukoguga moodustab Venemaa kahekojalise parlamendi. Selle koosseisu kuulub 450 saadikut, kes valitakse proportsionaalse esindatuse põhimõttel viieaastaseks ametiajaks. Koda juhib Riigiduuma esimees ja see asub Moskvas. Riigiduuma vaatab läbi ning võtab vastu föderaalseadused, mis seejärel esitatakse Föderatsiooninõukogule.
-
Kremlini esindajad kutsusid Ühendatud Venemaa saadikuid valmistuma võiduks ja sõjaväeveterjast tagasitulekuks
Volodimir Putini administratsiooni esindajad ütlesid 13.–14. novembril Ühendatud Venemaa saadikutele, et nad peaksid valmistuma väidetava võidu saavutamiseks sõjas Ukraina vastu ja osalejate tagasitulekuks. Esmakordselt kerge kalmistega seminäärile osales Putini administratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei Kirijenko, kes rõhutas vajadust suhelda sõjaväeveterjast osalejatega. Sellest, mida täpselt tähenda „võiduks valmistumine”, ei teatatud.
-
Ukraina parlamend võttis vastu resolutsiooni Venemaa regionaalide saadikute sanktsioneerimiseks
Ukraina Rahvakogu võttis 12. novembril vastu resolutsiooni nr 15533, mis käivitab sanktsioonide ettevalmistamise Venemaa piirkondlike parlamendide saadikute suhtes. Resolutsiooniga loodetakse anda Riigi Julistus- ja Kaitsekoordinatsioonikomitee alusel võtta vastu otsus isikuliste piiravate meetmete rakendamiseks. Eelnõu lisadete loetelus on viis isikut, kelle suhtes meetmeid võidakse kohaldada.
-
Venemaa õhuruudud Kõmõšuvahhas surmatasid vähemalt 31 inimese
Venemaa ründas 2. novembril Zaporižža oblastis Kõmõšuvahha kooli ja selle kõrval asuvat varjupaika, kus jagati humanitaarabi. Esialgu oli ohvrite arv 26, hiljem kasvas see 31-ni; Volodymyr Zelenskyi teatas hiljem 33 hukkunust. Päästetööd jätkusid ning kadunute arv kasvas 48-lt 58-le.
-
Venemaa valmis taastama kolmepoolselt Ukraina ja USA läbirääkimised
Venemaa on valmis taastama Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolsed läbirääkimised pärast 4. novembrit. Kremlini abilase Juri Ušakovi sõnul on esimene kohtumine üksnes ettevalmistav ja tehniline ning olulisi tulemusi ei oodata. Ukraina on valmis vahendite seisakut praegusel rindeliinil, kuid ei nõustu okupeeritud alade tunnustamist Venemaa osaks ega täiendava maa loovutamist.
-
Ukraina, USA ja Venemaa plaanivad kolmepoolset kohtumist Abu Dhabi
Ukraina, USA ja Venemaa домовиsid korraldada kolmepoolse kohtumiste taseme kohtumise Abu Dhabis 2026. aasta novembri esimesel poolel. Täpset kuupäeva pole veel määratud ning Euroopa osalema kutsumise küsimus jäi lahendamata. Kohtumise eelnevatel läbirääkimistel arutleti muu hulgas võimalikku demilitariseeritud tsoonit Donbasis ja majanduslikke tingimusi Venemaale.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Zelenskyl lahkumist
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump telefonkõne järel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppest lasta USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust. Kreml tühistas selleks ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisliekspordi keelu ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa kuni 7. aprillini 2027. Trump süüdistas seejärel Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt sõja mitte lõpetamises ja ütles, et "on aeg, et Ukraina valiks uue presidendi". Zelensky nimatas otsust "nõrkuseks" ja "kingituseks Putinile", samal ajal kui USA, Ukraina, Euroopa ja NATO läbirääkimised Miamis ennetähtaegselt lõppesid.
-
EL-i saadikud leppisid kokku suurimas Vene-vastases sanktsioonipaketis
Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues suures sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Pakett hõlmab 743 füüsilist ja 826 juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga, 77 isikut, kes valiti Venemaa Riigiduumasse okupeeritud Ukraina territooriumidelt, ning kolme Venemaa Keskvalimiskomisjoni liiget. Samuti pikendati keemiarelva leviku ja kasutamise sanktsioonirežiimi. Formaalne kinnitamine toimub 12. oktoobril Luxembourgis EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
-
Putin nõudis Valdai kõnes Ukrainale neutralnsust ja hoiatas tuumarelva kasutamise eest
1. oktoobril Valdai aruteluklubi plenaaristungil kõnelenud Vladimir Putin kordas, et sõja algatas Lääs, nõudis Ukrainale jätkuvalt neutralset staatust ning vihjas, et tuumarelv "peab tulistama". Ta lükkas tagasi ettepaneku lõpetada vastastikku löögid laevade ja naftatööstuse vastu ning seadis uued ultimaatumsed – Ukraina neutralnsus ja kogu Donbassi vallutamine – mis tahes rahukõneluste tingimusteks. Euroopa Komisjon nimetas tuumateemalist retoorikat "vastutustundetuks".
-
Ukraina rünnak jättis Moskva suurima naftatehase seisma
Ukraina kaitsjõudude öösel 20. septembri vastu rünnak Moskvas ja Moskva oblastis tabas Gazpromneft-Moskva naftatehast Kapotnja linnaosas, kus mõlemad peamised toornafta destilleerimisseadmed said tulekahju kannatada ja tehas peatas naftatöötluse. Ukraina peastaap teatas, et Ukraina löögid on kuni 21. septembrini rivist välja löönud üle 45% Venemaa projekteeritud naftatöötlusvõimsusest. ISW hinnangul jätsid Vene võimud õhutõrjesireenid ja SMS-hoiatused õhku lülitamata, eelistades kõrget valimisaktiivsust riigiduuma valimistel.
-
Kallas kavatseb soovitada sanktsioone isikute vastu, kes korraldasid Vene valimisi Ukraina okupeeritud aladel
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas teatas 21. septembril sotsiaalvõrgustikus X, et kavatseb soovitada piiravaid meetmeid isikute vastu, kes aitasid korraldada Venemaa Riigiduumasse toimunud valimisi Ukraina okupeeritud aladel. Kallas nimetas valimisi veel üheks tõsiseks löögiks Vene demokraatiale ning märkis, et Kreml surus maha kriitikat, keelas ainsa sõjavastase registreeritud erakonna tegevuse ja takistas rahvusvaheliste vaatlejate juurdepääsu. Vene parlamendivalimised toimusid 18.–20. septembrini Venemaal ja Ukraina okupeeritud territooriumil; valimisi on hukka mõistnud ka Šveits ja Saksamaa.
-
Ukraina droonid tabasid öösel Moskva suurimat naftatehast ja Sofjino laokompleksi
Ööl vastu 20. septembrit 2026 ründasid Ukraina droonid ja raketid Moskvas ning Moskva oblastis. Põlema süttis Kapotnjas asuv Moskva naftatehas (Gazpromneft-MNPZ) ja Sofjino külas Ramenski rajoonis asuv laokompleks. Vene võimud teatasid vähemalt kahest hukkunust ja kuuest vigastatust, üle 400 lennu Moskva lennujaamades tühistati või lükati edasi.
-
Eesti luure: Vene kaotused ületavad värbamist kolmandat nädalat järjest
Eesti Kaitseväe Luurekeskuse juhi kolonel Ants Kiviselgi sõnul ületavad Venemaa lahingukaotused Ukrainas kolmandat nädalat järjest 10 000 sõjaväelast. Ukraine jätkab vastupealetungi Donetski oblastis ning tema pikamaarünnakud kahjustavad Vene naftatöötlemisvõimsust ja tabavad sihtmärke kuni ligi 3 000 kilomeetri kaugusel.
-
Budanov: uus Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolsete kõneluste ring võib toimuda oktoobris
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov teatas 12. septembril Kyjivis toimunud YES-konverentsi ääres, et uus kolmepoolne Ukraina-USA-Venemaa rahukõneluste voor on ettevalmistamisel oktoobriks. Ta kinnitas, et tegemist on just kolmepoolse formaadiga, kuid ei avaldanud võimalikku toimumiskohta. Samal päeval kinnitas Vene välisminister Sergei Lavrov, et Moskva on kõnelusteks valmis, kuid ei kavatse nende ajal lahingutegevust peatada. President Zelensky ütles omapoolne valmisolekut kohtuda Putiniga Miami G20 tippkohtumisel.
-
Medvedev kinnitas Ühtse Venemaa kursi pikenenud sõjale Ukrainas
Ühtse Venemaa partei juht ja Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev kinnitas ajalehele Vedomosti antud intervjuus partei ametlikku pühendumust pikenenud sõjale Ukrainas ning Venemaa ühiskonna pikaajalisele militariseerimisele. ISW-i hinnangul kinnitab Medvedev oma seisukohaga partei sõjakuldset platvormi ja seab Ühtse Venemaa juhtima riigi mitteametlikku sõja- ja ultranatsionalistlikku ideoloogiat. Medvedev lükkas ühtlasi tagasi mobiliseerimise võimaluse, kuigi Ukraina luure ja meedia on teatanud Venemaa ettevalmistustest ulatuslikuks mobiliseerimiseks 2026.–2027. aastal.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.
-
Putini sõnul peavad sõja lõpetamise läbirääkimisi pidama peamiselt Venemaa ja Ukraina
Vladivostokis Ida Majandusfoorumil kõnelenud Vladimir Putin ütles, et Venemaa ja Ukraina peavad sõja lõpetamise üle peamiselt ise läbi rääkima ning teised riigid saavad ainult toetada. Ta nimetas president Volodõmõr Zelenski hoiatusi Venemaa õhuruumi ohtlikuks muutumise kohta "riiklikuks terrorismiks" ning väitis, et need raskendavad rahukõnelusi.