Läti president: enamik NATO riike ei suudaks Vene rünnakut tõrjuda
Läti president Edgars Rinkēvičs ütles Washingtonis ajalehele The Guardian antud intervjuus, et enamik NATO riike ei suudaks Vene raketirünnakut tõrjuda, kui konflikt laieneb. Tema hinnangul arene drooni- ja õhusõja tehnoloogiad Ukrainas „välgukiirusel“ ning Euroopa ja NATO jäävad sellest maha. Samal ajal hoiatasid Poola peaminister ja Leedu välisminister võimalike Vene hübriidrünnakute eest NATO riikide vastu, kes Ukrainat toetavad.
Põhipunktid
- Läti president Edgars Rinkēvičs ütles The Guardianile Washingtonis, et enamik NATO riike ei suudaks Vene raketirünnakut tõrjuda, kui konflikt laieneb.
- Rinkēvičs nimetas droonisõja tehnoloogia arengut Ukrainas „välgukiireks“ ja märkis, et Euroopa ei pea selle arengutempoga sammu.
- Tema sõnul on Euroopa praegused õhusõjaks valmistumise plaanid ohus ajavahemikus 2026. aasta keskpaigast kuni 2027. aasta keskpaigani (allikate vahel erinev tõlgendus).
- Ukraina ja Euroopa liitlased seisavad silmitsi viivitustega Patriot-süsteemide ja muude õhutõrjevahendite kriitiliste rakettide tarnimisel.
- USA on kaalunud Patriot-süsteemide tootmislitsentside andmist Ukrainale ja Euroopale, kuid kokkulepet ei ole sõlmitud.
- Poola peaminister Donald Tusk hoiatas, et Venemaa võib lähiajal rünnata Ukrainat toetavaid NATO riike droonide või rakettidega; Leedu välisminister Kęstutis Budrys kinnitas samu andmeid.
- Donald Trump vastas ajakirjanikule Tusk'i hoiatuste kohta: „Ma arvan, et nad on Ukraina liitlasi juba rünnanud. Nad on Ukraina liitlasi rünnanud umbes viis aastat."
- 22.–28. septembril toimub New Yorgis ÜRO Peaassambleel oodata Trumpi kohtumist Euroopa juhtidega.
Miks see on oluline
NATO riigi president tegi avalikuks hinnangu, et liitlasväed ei suudaks Vene raketirünnakut tõrjuda — see puudutab otseselt kollektiivse kaitse ehk 5. artikli usutavust. Rinkēvičsi sõnul on Ukraina lahinguväljast saanud drooni- ja õhusõja tehnoloogia võrdluspunkt, mida NATO praegu ei suuda järgida. Kui Läti, Poola ja Leedu kõrged ametnikud hoiatavad üheaegselt võimalike Vene rünnakute eest NATO territooriumile ning USA president vastab rahulikult, viitab see kasvavale murele eskalaibi pärast ja pikemaajaliste õhutõrjevõimekuse kitsaskohtade — sealhulgas Patriot-rakettide tarnete viivituste ja võimaliku tootmislitsentsi küsimuse — teravamale esilekerkimisele.
Mis juhtus
Läti president Edgars Rinkēvičs andis Washingtonis The Guardianile intervjuu, milles ta ütles, et enamik NATO riike ei suudaks Vene raketirünnakut tõrjuda, kui konflikt Ukrainast kaugemale laieneks. Ta nimetas drooni- ja õhusõja tehnoloogia arengut Ukrainas „välgukiireks“ ning märkis, et Euroopa ei pea sellest sammu. Rinkēvičs lisas, et Ukrainal, Euroopal ja NATOl on ühiselt tõsised probleemid õhutõrje, droonitõrje ja raketitõrjega. Ta hoiatas ka, et Venemaa tugevdab lähiajal mobilisatsiooni pärast kohalikke valimisi, kasutab talve edasiliikumiseks Ukrainas ja püüab heidutada riike, kes Ukrainat toetavad.
Samal ajal hoiatas Poola peaminister Donald Tusk, et Venemaa võib lähiajal rünnata Ukrainat toetavaid NATO riike droonide või rakettidega, viidates luureandmetele Vene hübriidplaanide kohta. Leedu välisminister Kęstutis Budrys kinnitas, et Leedugi omab sarnaseid luureandmeid. Saksamaa valmistab ette haiglaid, Leedu on ajakohastanud evakuatsiooniplaane ning NATO väed korraldavad Läänemere piirkonnas õppusi. Kui ajakirjanik küsis Donald Trumpilt Tusk'i hoiatuste kohta, vastas Trump, et Venemaa on Ukraina liitlasi tema hinnangul juba umbes viis aastat rünnanud.
Aruannete kohas peab: Ukraina ja Euroopa liitlased seisavad silmitsi viivitustega Patriot-süsteemide ja muude õhutõrjevahendite kriitiliste rakettide tarnimisel; USA on kaalunud Patriot-süsteemide tootmislitsentside andmist Ukrainale ja Euroopale, kuid kokkulepet ei ole sõlmitud; USA Kongressi Eelarveameti (CBO) analüüsi järgi kasutas USA Iraani sõja ajal ära peaaegu kaks kolmandikku kriitiliste interceptoritorna varudest ning nende täiendamine võib võtta vähemalt viis aastat. 22.–28. septembril New Yorgis toimuval ÜRO Peaassambleel on oodata Trumpi kohtumist Euroopa juhtidega.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel Rinkēvičsi hinnangulises ajaraamis, millal Euroopa praegused õhusõjaks valmistumise plaanid võivad vananeda: üks allikas (LIGA.net) märgib 2027. aasta keskpaika, kaks allikat (ZN.UA ja Європейська правда) seevastu järgmise aasta keskpaika ehk 2026. aasta keskpaika. Sisuliselt edastavad kõik kolm sama tsitaati, kuid tõlgendavad ajahorisonti erinevalt — see võib tuleneda tõlke- või tsiteerimiserinerisusest The Guardiani originaalmaterjalist.
Taust
USA Kongressi Eelarveameti (CBO) analüüs näitab, et USA kasutas Iraani sõja käigus ära peaaegu kaks kolmandikku kriitiliste interceptorite varudest ning nende täiendamine võib võtta vähemalt viis aastat. USA on kaalunud Patriot-süsteemide tootmislitsentside andmist Ukrainale ja Euroopale, kuid tehnilised litsentsiküsimused on seni takistanud kokkulepet. 22.–28. septembril toimub New Yorgis ÜRO Peaassamblee, mille raames on oodata Donald Trumpi kohtumist Euroopa juhtidega. Valgevene relvajõud on viinud Leedu lähistel läbi suuremahulisi õppusi.