Von der Leyen tegi ettepaneku luua Euroopa Julgeolekunõukogu ja NATO artikli 4 analoog
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 16. septembril oma-aastases Euroopa Liidu olukorra kõnes Euroopa Parlamendis Strasbourgis ettepanekust moodustada Euroopa Julgeolekunõukogu koos Ukraina, Ühendkuningriigi, Norra, Kanada ja teiste partneritega. Samuti teatas ta koos ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega uue Euroopa julgeolekustrateegia väljatöötamisest, mis sisaldaks „erakorralise julgeoleku protokolli“ – mehhanismi, mis on analoogne NATO artikliga 4 ja mille puhul ühe liikmesriigi algatusel kogunevad kõik liikmesriigid koordineeritud Euroopa vastuse andmiseks. Von der Leyen põhjendas ettepanekut viimase nädala intsidentidega Taanis, Leedus, Poolas ja Leipzigis ning Ühendriikide transatlantilise kindluse nõrgenemisega Trumpi administratsiooni all.
Põhipunktid
- Von der Leyen pakkus 16. septembril Strasbourgis välja Euroopa Julgeolekunõukogu loomise koos Ukraina, Ühendkuningriigi, Norra, Kanada ja teiste partneritega.
- Koos kõrge esindaja Kaja Kallasega valmistatakse ette uut Euroopa julgeolekustrateegiat, mis täiendaks NATO artiklit 4.
- Plaani järgi võimaldaks „erakorralise julgeoleku protokoll“ ühel liikmesriigil kutsuda kokku kõik liikmesriigid koordineeritud Euroopa vastuse andmiseks.
- Von der Leyen nimetas Vene hübriidohte Euroopa jaoks iga päevaga tugevnevaks ja üha vähem „hübriidseks“; näidetena tõi ta intsidente Taanis, Leedus, Poolas ja Leipzigis.
- Von der Leyen lubas Ukrainale USA Patriot-tüüpi interceptorid ja ühise ELi-Ukraina õhutõrjesüsteemi projekti „Freya“ alusel.
- Von der Leyen seostas ettepaneku ka Ühendriikide transatlantiliste suhete nõrgenemisega – viitas Trumpi ähvardusele annekteerida Gröönimaa ja USA vägede ülevaatusele Euroopas.
Miks see on oluline
Von der Leyeni ettepanek tähistab ELi julgeolekupoliitika institutsionaalset edasiastumist – luuakse struktureeritud ELi tasemel julgeolekufoorum ja kiire konsultatsioonimehhanism väljaspool NATOt. Kõne raamistas Euroopa otsese Vene hübriidrünnaku all olevana ning sidus ettepaneku Ukraina sõja ja Ühendriikide transatlantilise usaldusväärsuse nõrgenemisega Trumpi administratsiooni all. Ukraina jaoks on olulised konkreetsed lubadused Patriot-tüüpi interceptoride ja ühise ELi-Ukraina õhutõrje kohta projekti „Freya“ alusel.
Mis juhtus
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas 16. septembril Strasbourgis Euroopa Parlamendis oma-aastase Euroopa Liidu olukorra kõne. Kõnes teatas ta ettepanekust luua Euroopa Julgeolekunõukogu – juhtide-tasemel formaat, mis hõlmaks ELi liikmesriike ja selliseid partnereid nagu Ukraina, Ühendkuningkond, Norra ja Kanada. Samuti teatas ta, et koos ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega esitletakse uut Euroopa julgeolekustrateegiat, mille eesmärk on täiendada NATO artiklit 4 mehhanismiga, mida nimetatakse „erakorralise julgeoleku protokolliks“: ühe liikmesriigi algatusel kogunevad kõik liikmesriigid koordineeritud Euroopa vastuse andmiseks, edasise eskalatsiooni tõkestamiseks ja tagajärgede leevendamiseks. Von der Leyen märkis, et hübriidohud – küberrünnakud, sabotaaž, süütamised ja droonide sissetungid – on iga päevaga kasvavad ja muutuvad üha vähem „hübriidseteks“. Ta viitas eelnenud nädala intsidentidele Taanis, Leedus, Poolas ja Leipzigis, iseloomustades neid Vene operatiivtöötajate sõjaväelise varustusega läbi viidud rünnakutena Euroopa pinnal – rünnakutena mitte ainult üksikute liikmesriikide, vaid kogu ELi vastu. Von der Leyen seostas ettepaneku ka Ühendriikide kindluse vähenemisega: president Donald Trump ähvardas varem sel aastal annekteerida Gröönimaa ja vaatab praegu üle USA vägede arvu ning paigutuse Euroopas. Samuti teatas von der Leyen Ukrainale USA Patriot-tüüpi interceptoride ostmisest ja ühise ELi-Ukraina õhutõrjesüsteemi loomisest projekti „Freya“ alusel, uue NATO-ga kooskõlas oleva Euroopa strateegiliste võimete instrumendi loomisest (näiteks õhk-õhk tankimine ja õhutõrje) ning Kanadast ELi assotsieerunud liikme tegemisest. Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Manfred Weber toetas kõnet ja hoiatas, et „Putin ei peatu“, ning kirjeldas praegust Euroopa kaitsekulutuste tulemust kui „27 bonsai-armeed“, nõudes ühiseid käsustruktuure, Euroopa droone ja satelliite.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik tarnitud allikad on Ukraina-põhised Ukraina keeles väljaanded, mis seavad loo keskmesse Ukraina oodatud kaasamise kavandatavasse Euroopa Julgeolekunõukogusse ja Ukraina-spetsiifilised lubadused (Patriot-tüüpi interceptorid, ühine õhutõrje projekti „Freya“ alusel). Ukraina meedia raamistas Von der Leyeni ettepaneku „vastusena Putinile ja Trumpile“ ning käsitles Euroopa julgeolekustrateegiat kui otseselt Ukraina sõjaga seotud mitut artiklit. Mitmed Ukraina väljaanded tõid esile Manfred Weberi poliitilise toe ja tema „27 bonsai-armee“ kriitikat killustunud riikliku kaitsekulutuste kohta, lugedes seda toetuseks integreeritumale Euroopa kaitseseisukohale, mis hõlmab Ukrainat.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei esita Ukraina-väliseid seisukohti ega rahvusvahelist raamistikust eraldi. Tarnitud allikate seas on üksik erinevus: enamiku allikate järgi iseloomustas Vene drooni langemist elumajale Galațis NATO artikli 4 konsultatsioonide kriteeriumitele vastavaks Rumeenia välisminister Oana Țoiu; üks allikas omistas sama seisukoha Ukraina välisminister Sybihale.
Taust
NATO artikkel 4 võimaldab igal liikmesriigil paluda konsultatsioone liitlastega, kui ta tajub ohtu oma territoriaalsele puutumatusele; seda peetakse artikli 5 kasutuselevõtu eelseks sammuks. Euroopa Julgeolekunõukogu ideed on erineval kujul pakutud alates 1980. aastatest; see tõusis uuesti päevakorda pärast 2003. aasta Iraagi sõja lõhet ELis ning 2017. aastal andsid sellele uut hoogu tollane Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kuid see ebaõnnestus Ühendkuningriigi vastuseisu tõttu. Konkreetsed viimased intsidentid: 3. septembril teatas Taani luure Vene sabotaaži planeerimisest Taani kaitsetööstuse ettevõtete vastu; 14. septembril tulistati Taani sõjaväehelikopteri pihta signaalrakettidega Veneeristla sõjalaevalt; 15. septembril kukkus Leedus alla Vene droon, mille olid tulistanud Itaalia hävituslennukid Šiauliai baasist; Leipzigis ilmus droon Ukraina õhusõiduki lähedale. Saksa kantsliitons minister Friedrich Merzi partei ja Rumeenia välisminister Oana Țoiu olid eraldi nõudnud NATO artikli 4 kasutuselevõttu vastusena drooniintsidentidele.