Poola ja Läti tõstsid õhujõud valvele Vene droonirünnaku tõttu Ukrainale
21.–22. septembri öösel tõstsid Poola ja Läti sõjalennukid õhku ning aktiveerisid õhutõrjevahendid vastuseks Venemaa droonirünnakutele Ukrainale. Ühe allika sõnul tegi sama ka Leedu. Poola teatel ei tuvastatud NATO õhuruumi rikkumist ning lennukid naasesid baasi.
Põhipunktid
- 21.–22. septembri öösel tõstsid Poola ja Läti sõjalennukid õhku vastusena Venemaa droonirünnakule Ukrainale.
- Poola operatiivjuhtimiskeskus teatas, et Poola lennukid tegutsevad riigi õhuruumis ja olukorda jälgitakse.
- Läti rahvuslikud relvajõud hoiatasid võimaliku õhurünnaku eest Kraslava piirkonnas ja panid NATO Balti-õhuruumi patrulllennukid valvele.
- Poola aktiveeris ka maapealsed õhutõrjesüsteemid ja radari luurevahendid; meetmed olid ennetava iseloomuga.
- 22. septembri öösel naasid Poola lennukid baasi ning teatasid, et Poola õhuruumi rikkumist ei tuvastatud.
- Ukraina õhujõud teatasid sama õhtu jooksul rünnakust reaktiivmootoritega Shahed-droonidega.
Miks see on oluline
Vene droonirünnakud Ukrainale kanduvad korduvalt üle NATO piiririikide julgeolekuarvestustesse, sundides Poola, Lätit ja teisi liitlasi oma õhuruumi kaitsmist tugevdama.
Mis juhtus
21. septembri õhtul ja 22. septembri öösel tõstsid Poola ja Läti sõjalennukid õhku ning aktiveerisid õhutõrjevahendid vastusena Venemaa droonirünnakutele Ukrainale. Poola operatiivjuhtimiskeskus teatas, et Poola lennukid tegutsevad riigi õhuruumis ja olukorda jälgitakse; lisaks lennukitele viidi valmisolekusse maapealsed õhutõrjesüsteemid ja radari luurevahendid. Meetmed olid ennetava iseloomuga, eesmärgiga kaitsta riigi õhuruumi, eriti Ukraina piiri lähedastes piirkondades. Läti rahvuslikud relvajõud hoiatasid võimaliku õhurünnaku eest Kraslava piirkonnas ning panid NATO Balti-õhuruumi patrulllennukid valvele. Elanikele Lublini vojevoodkonnas edastati ohuteade. 22. septembri öösel teatas Poola, et lennukid naasesid baasi ning Poola õhuruumi rikkumist ei tuvastatud. Ühe allika sõnul tegi sama õhtul ka Leedu. Ukraina õhujõud teatasid samal õhtul rünnakust reaktiivmootoritega Shahed-droonidega.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kaheksa allikat on Ukraina-meelsed väljaanded ja agentuurid, mis seostavad sündmuse keskselt Venemaa rünnakuga Ukraina vastu ning käsitlevad liitlaste reaktsiooni otsese tagajärjena Vene agressioonile. Ukraina kajastus rõhutab NATO territooriumile ülekanduvat mõju ja Poola ning Läti meetmete ennetavat iseloomu.
Kus kajastused lahknevad
Üks allikas (ЛІГА.net LB.ua) väidab, et lisaks Poolale ja Lätile tõstis droonirünnaku tõttu Ukrainale õhujõud valvele ka Leedu; kõik ülejäänud allikad nimetavad vaid Poolat ja Lätit.
Taust
13. septembril tabas Vene droon Yahodyni jaamas Poola piirist umbes 2 km kaugusel reisirongide vedurit; kannatada ei saanud keegi. Allikad ei nõustu, milline rong jaamas rünnaku ajal oli: ühe versiooni järgi oli seal Boris Johnsoni vedanud diplomaatiline rong, Ukrzaliznytsia sõnul oli jaamas hoopis endise CIA direktori David Petraeuse rong. 17. septembril ütles Poola peaminister Donald Tusk, et Vene droon kukkus Yahodyn–Dorohuski piiripunkti lähedale Volõnia oblastis gaasijaama rünnaku ajal. Poola kaitseministeerium on teatanud, et sõjaväel on käsk tulistada alla Vene droonid, mis sisenevad Poola õhuruumi. Pärast intsidenti tugevdas Poola piiripunktide turvalisust, paigaldas piirile kaitsetarindeid ning paigaldab idapiirile üle 1000 automaatse sireeni. 22. septembril teatas Rumeenia, et tuvastas Ukraina poolt oma õhuruumi liikuva õhuküsimärgi ja tõstis samuti lennukid õhku.