Ukrzaliznõtsja
Ukrzaliznytsia on Ukraina riiklik raudteeettevõte, mis haldab riigi raudteevõrgustikku ja osutab nii reisija- kui ka kaubaveoteenuseid. Ettevõtte peakorter asub Kiievis ning see tegutseb ühtse riikliku operaatorina, hõlmates mitut regionaalset raudteed. Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on ettevõtte taristut – jaamu, depoosid ja raudteelõike – korduvalt tabanud Venemaa raketi- ja droonirünnakud, mistõttu on vaja teha suuremahulisi remondi- ja süsteemi kohandamise töid.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
Vene drooni löök reisrongi ja piirijaama lähedale Poola piiril kutsus Poolas esile erakorralise kohtumise
13. septembri varahommikul tabas Vene droon Volõni oblastis Kiievi–Varssavi reisrongi vedurit umbes kaks kilomeetrit Poola piirist. Lisaks sai kahjustada Yahodyni-Dorohuski piirijaama lähedal asuv tankla, mille juures põlesid ka mitu veoautot. Ukrzaliznõtsia teatel oli enne rünnakut jaamas spetsiaalne diplomaatiline rong, milles olid endine Briti peaminister Boris Johnson, Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunik Günter Sautter, endine Rootsi peaminister Carl Bildt ning teised Euroopa ametnikud ja diplomaadid. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku valitsuse julgeolekukeskuse erakorralise kohtumise ning hoiatas, et Poola ei saa välistada Vene eskalaaloni laienemist Poola territooriumile.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.