Ukraina kõrgeim korruptsioonikohus kiitis heaks endise presidendikantselei juhi Serhi Pašinski süüdimõistmise kokkuleppe
Ukraina kõrgeim korruptsioonikohus (ВАКС) kiitis 24. septembril heaks süü tunnistamise kokkuleppe endise presidendikantselei juhi kohusetäitja Serhi Pašinskiga seoses 2014. aastal Kuršenko struktuuridelt arestitud naftatoodete omastamise juhtumiga. Pašinski mõisteti süüdi ning kohustus tasuma kokku 1,1 miljardit grivnat, millest suur osa läheb kaitsjõududele ja heategevusfondidele.
Põhipunktid
- ВАКС kiitis 24. septembril heaks süü tunnistamise kokkuleppe endise presidendikantselei juhi kohusetäitja Serhi Pašinskiga, keda süüdistati arestitud naftatoodete omastamises 2014. aasta märtsist juunini.
- Pašinski tunnistas täielikult süüd Ukraina kriminaalkoodeksi § 255 osa 1 (osalus kuritegelikus organisatsioonis) ja § 364 osa 2 (teenistusliku seisundi kuritarvitamine) järgi ning nõustus andma ülekuulamisi teiste kahtlusaluste vastu.
- Kokkuleppe järgi peab Pašinski tasuma 600 miljonit grivnat riigieelarvesse 2,5 aasta jooksul, 400 miljonit grivnat fondile «Повернись живим» (Tule elusana tagasi) kuue kuu jooksul ning 100 miljonit grivnat fondile «Спільнота Стерненka» 30 päeva jooksul.
- Kokku peab Pašinski tasuma 1,1 miljardit grivnat riigieelarvesse ja kaitsjõudude toetuseks.
- Põhikaristus on 850 000 grivna suurune trahv; lisaks määrati 17 000 grivna suurune lisatrahv ning aastane keeld töötada riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.
- Varade konfiskeerimist ei kohaldatud, sest vastav § 255 muudatus jõustus alles 2020. aasta juunis, pärast kuriteo toimepanemist.
- Kokkuleppe tingimuste täitmata jätmise korral pöördub SAP (САП) kohtusse taotlusega tühistada otsus ja menetleda asi üldises korras.
Miks see on oluline
Tegu on kõrge profiiliga korruptsioonijuhtumiga, sest Pašinski oli 2014. aastal tegevpresident Oleksandr Turõtšinovi ajal presidendikantselei juhi kohusetäitja. Kokkulepe kohustab teda tasuma 1,1 miljardit grivnat, millest märkimisväärne osa – 500 miljonit grivnat – läheb otse kaitsjõududele ja kahele sõjaajal tuntud heategevusfondile. Pašinski tunnistas süüd ja nõustus andma tunnistusi teiste kahtlusaluste vastu, mis tähendab, et järgnevad võivad olla uued süüdistused. Juhtum on seotud varadega, mis algselt konfiskeeritud põgenenud ekspresident Viktor Janukovõtši lähikondlastelt, ning toob esile pikaajalised jõupingutused riigi ressursside tagastamiseks.
Mis juhtus
Ukraina kõrgeim korruptsioonikohus (ВАКС) kiitis 24. septembril 2026 heaks süü tunnistamise kokkuleppe endise presidendikantselei juhi kohusetäitja Serhi Pašinskiga. Asi puudutab 2014. aasta märtsist juunini toimunud sündmusi, mil Pašinski oli tegevpresident Oleksandr Turõtšinovi all presidendikantselei juhi kohusetäitja. Pašinski tunnistas täielikult süüd kuritegelikus organisatsioonis osalemises ja teenistusliku seisundi kuritarvitamises ning nõustus andma ülekuulamisi teiste kahtlusaluste vastu. Kokkuleppe järgi peab ta tasuma 600 miljonit grivnat riigieelarvesse 2,5 aasta jooksul, 400 miljonit grivnat fondile «Повернись живим» kuue kuu jooksul (või andma relvastust samaväärses summas fondiga kooskõlastatud nimekirja alusel) ning 100 miljonit grivnat fondile «Спільнота Стерненка» 30 päeva jooksul. Kokku peab ta tasuma 1,1 miljardit grivnat. Põhikaristuseks on 850 000 grivna suurune trahv; lisaks 17 000 grivna trahv ja aastane keeld töötada riigiasutustes. Varade konfiskeerimist ei kohaldatud, sest vastav seadusemuudatus jõustus alles 2020. aasta juunis. Kui Pašinski kokkuleppe tingimusi ei täida, pöördub SAP kohtusse taotlusega otsus tühistada ja asi üldises korras uuesti menetlusse võtta. SAP teatas kokkuleppe kinnitamisest 24. septembril.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kümme analüüsitud allikat on Ukraina meediakanalid, seega väljaspool Ukraina raamistust võrrelda ei ole. Ukraina ajakirjandus rõhutab ühtlase tooniga kokkuleppe rahalist mahtu (1,1 miljardit grivnat) ja suurte summade otsest suunamist kaitsjõududele ning kahele tuntud sõjaaegsele heategevusfondile, esitledes tulemust nii karistuse kui ka panusena sõjategevusse. Mitmed pealkirjad on Pašinski suhtes kriitilised («ei lähe vangi», «tunnistas süüd»), tuues esile, et karistuseks jäi trahv ja aastane ametikeeld, ning märkides, et varade konfiskeerimist ei kohaldatud, sest seadusemuudatus jõustus pärast kuriteo toimepanemist. Ukraina väljaanded keskenduvad kodumaistele korruptsioonivastastele institutsioonidele (NABU, SAP, ВАКС) ja kirjeldavad skeemi mehhanismi: arestitud Kuršenko kütuse üleandmine riigiettevõttele, mida kontrollis Pašinski äripartner, ja müük allahindlusega.
Kus kajastused lahknevad
Allikad esitavad riigile tekkinud kahju suurust erinevalt: SAP-i hinnang Pašinskile omistatud omastamisteole (märts–juuni 2014) on üle 817 miljoni grivna, samas kui kuritegeliku organisatsiooni kogu tegevuse 2014–2018 kahjuks hindavad NABU/SBU 967 miljonit grivnat. Üks allikas viitab, et need kajastavad sama skeemi erinevaid ulatusi, kuid sisendmaterjal esitab mõlemad numbrid vaidlustatutena. Samuti erinevad andmed teise osalise kokkuleppe tingimuste kohta, kelle süüdimõistmine kinnitati 5. septembril 2025: enamik allikaid märgib kaheksa-aastast vangistust kolmeaastase katseajaga, 40 miljonit grivnat juba makstud kaitsjõududele ja 110 miljonit grivnat riigieelarvesse kolme aasta jooksul, kuid üks varasem raport väidab, et see isik nõustus tasuma 150 miljonit grivnat ja sai tingimisi karistuse.
Taust
2014. aastal arestas kohus umbes 97 000 tonni naftatoodet, mille importis Ukrainasse ettevõte SEPEC, mis oli seotud ärimees Serhi Kuršenkoga – viimane põgenes Ukrainast pärast Viktor Janukovõtši kukutamist. Uurijate sõnul anti arestitud kütus üle riigiettevõttele Ukrtransnaftoprodukt, mida sel ajal kontrollis Pašinski äripartner Serhi Tištšenko, ning müüdi tunduvalt alandatud hindadega Tištšenkoga seotud ettevõtete grupile. Kaitseministeerium sai väidetavalt vaid 1,6% algsest «Kuršenko kütusest»; ülejäänu kütus osteti samalt ettevõtete grupilt, kes omakorda hankis seda Venemaalt ja Valgevenest. 2020. aastal otsustas kohus naftatoodete ja nende müügist saadud raha erikonfiskeerimise riigi kasuks, kuid uurijate sõnul olid kõik tooted ja tulud selleks ajaks osaliste poolt juba omastatud. 2024. aasta veebruaris teatasid NABU ja SBU kuue inimese kahtlustusest; Pašinski võeti vahi alla koos 272,52 miljoni grivna suuruse kautsjoni võimalusega ning ta vabastati 27. veebruaril 2024 pärast kautsjoni tasumist. 5. septembril 2025 kinnitas ВАКС sama skeemi teise osalise süüdimõistmise kokkuleppe – kaheksa-aastane vangistus kolmeaastase katseajaga, pluss 40 miljonit grivnat juba üle kantud kaitsjõududele ja 110 miljonit grivnat riigieelarvesse kolme aasta jooksul. SAP teatas Pašinskiga sõlmitud kokkuleppe kinnitamisest 24. septembril.