KIIS-i küsitlus: 72% ukrainlasi peab Zelenskät isiklikult vastutavaks oma ringkonna korruptsiooni eest
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 12.–21. septembril 2026 läbi viidud küsitluse järgi peab 72% vastanutest president Volodõmõr Zelenskät isiklikult vastutavaks tema lähiringkonna korruptiivse tegevuse eest. 50% vastajatest nimetas valitsuses valitsevat korruptsiooni oma peamise murekohana – veidi rohkem kui massilisi raketi- ja droonirünnakuid (40%) – ning 72% leiab, et korruptsioon on täiemahulise sissetungi ajal kasvanud.
Põhipunktid
- KIIS-i küsitlus viidi läbi 12.–21. septembril 2026; selles osales 1002 vähemalt 18-aastast vastajat Ukraina valitsuse kontrollitaval territooriumil.
- 72% vastanutest peab president Volodõmõr Zelenskät isiklikult vastutavaks tema lähiringkonna korruptsiooni eest; 25% ei pea ning 3% ei osanud vastata.
- 50% nimetas oma peamise murekohana korruptsiooni võimul, 40% massilisi Vene raketi- ja droonirünnakuid; kokku 64% nimetas kas korruptsiooni või võimu ebapädevust, 53% aga sõjaga seotud tegureid.
- 72% vastanutest leiab, et korruptsiooni tase on täiemahulise sissetungi jooksul kasvanud; 6% peab seda vähenenuks, 17% jäänud samaks.
- Sõltuvus usaldusest on tugev: Zelenskät täielikult usaldavatest peab teda vastutavaks 3%, täielikult mitteusaldavatest 85%.
- KIIS hoiatas, et "isiklikku vastutust" tõlgendavad vastajad pigem poliitilise vastutusena kui isikliku kaasatusena korruptsiooni.
- Aprillis 2026 pidas KIIS-i suletud küsimuse puhul 54% suuremaks ohuks korruptsiooni ja 39% Vene sissetungi; varasemal avatud küsimusel nimetas 65% sõda ja 29% korruptsiooni suurima väljakutsena.
Miks see on oluline
72% toetus Zelenski isiklikule vastutusele oma lähiringkonna korruptsiooni eest on märkimisväärselt kõva negatiivne hinnang sõjaaja riigipeale. 64% vastajatest nimetab valitsusealast rahulolematust (korruptsiooni või ebapädevust) oma peamise murekohana – veidi enam kui sõjaga seotud tegureid (53%) – mis viitab sellele, et sõja argipäev ja sisepoliitiline pettumus on Ukraina avalikus meeleolus pea võrdselt kaalul. 72% hinnangul on korruptsioon sõja ajal kasvanud, tugevdades mulje, et täiemahuline sissetung ei pidurdanud, vaid varjastas korruptiivseid praktikaid. Küsitlus seob vastajate usalduse Zelenski vastu nende hinnanguga tema vastutusele: täielikult usaldajatest peab teda vastutavaks 3%, täielikult mitteusaldajatest 85%. Tulemused taustavad mitmeid riigiasutusi hõlmanud uurimisi (NABU/SAP ja nn Carthage'i juurdlus).
Mis juhtus
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituut (KIIS) viis 12.–21. septembril 2026 läbi „Omnibus“-tüüpi telefoniküsitluse, milles osales 1002 vähemalt 18-aastast elanikku Ukraina valitsuse kontrollitaval territooriumil. Küsimusele „Mis teid praegu kõige enam muretseb?“ sai 12 etteantud variandi hulgast valida kuni kolm. Kõige sagedamini nimetati korruptsiooni võimul (50%) ja massilisi Vene raketi- ning droonirünnakuid (40%); järgnesid võimu ebapädevus (30%), madalad palgad ja pensionid (28%), TCC-tegevus (24%), hindade tõus (23%) ning olukord rindel (21%). Kokku 64% valis kas korruptsiooni või võimu ebapädevuse, 53% aga sõjaga seotud tegurid – KIISi hinnangul nimetati valitsusealast rahulolematust veidi sagedamini kui sõjategureid. 72% vastajatest leiab, et korruptsiooni tase on alates täiemahulise sissetungi algusest kasvanud, 6% peab seda vähenenuks ja 17% jäänud samaks. Samuti selgus, et 72% peab president Volodõmõr Zelenskät isiklikult vastutavaks tema lähiringkonna korruptiivse tegevuse eest, 25% seda ei arva ja 3% ei osanud vastata. KIIS hoiatas, et „isiklikku vastutust“ mõistetakse pigem poliitilise vastutusena kui isikliku osalusena. Usalduse ja vastutuse hinnangu vahel ilmnes tugev seos: Zelenskät täielikult usaldajatest peab teda vastutavaks 3%, täielikult mitteusaldajatest 85%. Küsitluse statistiline viga ei ületa tavalistes tingimustes 4,1% (näitajate puhul, mis on ligi 50%), kuid KIIS märkis, et sõjaoludes lisandub täiendav süstemaatiline hälve. Küsimused lisas KIIS-i riiklikule küsitlusele kodanikuühendus „Forum“.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik 14 allikat on Ukraina päritolu (UA/uk; meedia või uudisteagentuurid), mistõttu kajastus on täielikult kodumaine. Reporterimine keskendub järjekindlalt 72% näitajale Zelenski isikliku vastutuse kohta, käsitledes seda küsitluse peamise poliitilise sõnumina. Mitmed väljaanded toovad eraldi esile korruptsiooni ja sõjaga seotud murede võrdluse ning KIISi hoiatuse, et vastajad mõistavad „vastutust“ pigem poliitilise kui isikliku süüna – pehmendades pealkirjade teravust metoodilise kontekstiga.
Taust
Küsitlus viidi läbi CATI-telefoniintervjuudena juhuslikult valitud mobiilinumbritega; valimist jäeti välja pärast 24. veebruari 2022 Ukrainast lahkunud kodanikud ja valitsusele mittealluval territooriumil elavad inimesed. Küsitlusele „Mis teid praegu kõige enam muretseb?“ loeti ette 12 vastusevarianti ja vastaja sai valida kuni kolm, mistõttu protsendid summeeruvad üle 100 ja üksikuid valikuid ei tohiks käsitleda sundjärjestusena. KIIS hoiatas, et sõjaoludes lisandub formaalsele veale täiendav süstemaatiline hälve, kuid tulemused säilitavad instituudi hinnangul hea esinduslikkuse. KIISi tegevdirektor Anton Grushetsky märkis, et küsimuse sõnastus mõjutab tulemusi: aprillis 2026 pidas 54% suuremaks ohuks korruptsiooni ja 39% Vene sissetungi, samas kui varasemal 2026. aasta avatud küsimusel nimetas 65% suurima väljakutsuna sõda ja 29% korruptsiooni. KIIS-i „Omnibus“-küsitlus tehti instituudi enda initsiatiivil, korruptsiooniga seotud küsimused lisas kodanikuühendus „Forum“.