Ukraina pakkus Vene okupeeritud Olšõhkõs relvarahu ja evakuatsiooni – Venemaa keeldus
Ukraina tegi ettepaneku peatada ajutiselt lahingutegevus Hersoni oblastis asuvas Vene okupeeritud Olšõhkõ linnas, et evakueerida tsiviilelanikke. Venemaa hääletas Ukraina ettepanekud evakuatsioonikoridoride ja kohaliku relvarahu kehtestamiseks maha. Olšõhkõs ei ole saabunud toiduabi alates mai lõpust, sealsed elanikud on silmitsi toidu-, vee-, ravimite ja elektri puudusega ning ajakirjanik Oleh Baturini andmetel on linnas esinenud näljast põhjustatud surmajuhtumeid.
Põhipunktid
- Ukraina tegi ettepaneku peatada ajutiselt lahingutegevus okupeeritud Olšõhkõs evakuatsiooni läbiviimiseks; Venemaa keeldus.
- Ombudsman Dmytro Lubinets teatas, et Ukraina suudaks evakueerida tsiviilelanikud ühe päeva jooksul maismaakoridori kaudu.
- Suve keskpaiga seisuga püsis Olšõhkõs ja viies naaber asustusalal umbes 6 000 tsiviilelanikku, sealhulgas umbes 200 last.
- Viimane toiduabi Olšõhkõsse jõudis 26. mail 2026, mille kinnitasid nii linna sõjaväeadministratsioon kui ÜRO inimõiguste jälgimismissioon Ukrainas.
- Välisminister Andrii Sybiha kutsus ÜROd, ICRCd ja teisi rahvusvahelisi osapooli tagama viivitamatu humanitaarabi juurdepääsu ja korraldama tsiviilelanike ohutu evakuatsiooni.
- Ajakirjanik Oleh Baturini teatel on Olšõhkõs esinenud näljast põhjustatud surmajuhtumeid.
- Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleksandr Prokudini sõnul tulistavad Vene väed alla toitu vedavaid drone, vahistavad ja peksavad abi saada soovivaid elanikke.
Miks see on oluline
Olšõhkõ juhtum näitab, et Ukraina arvates on Vene okupatsiooni all olev piirkond humanitaarkatastroofi äärel, kus alates mai lõpust ei ole toiduabi kohale jõudnud ja tsiviilelanikud on näljaohus. Ukraina on esitanud ühepäevase evakuatsioonikava, mida Venemaa on blokeerinud, mistõttu ainus väljapääs tsiviilelanikele on suletud miinide, pideva tulistamise ja okupatsioonikontrolli tõttu. Juhtumit kasutatakse ÜRO Peaassambleel rahvusvahelise tähelepanu tõmbamiseks ning Ukraina kõrged ametnikud kritiseerivad rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse täielikku ebaefektiivsust.
Mis juhtus
Ukraina tegi ettepaneku Venemaale peatada ajutiselt lahingutegevus Hersoni oblastis asuvas Vene okupeeritud Olšõhkõ linnas, et evakueerida sealseid tsiviilelanikke; Ukraina oli valmis läbi viima evakuatsiooni ühe päeva jooksul maismaakoridori kaudu. Venemaa hääletas Ukraina ettepanekud evakuatsioonikoridoride ja nn vaikuse-režiimi kehtestamiseks maha, kuigi läbirääkimistel olid mõlemalt poolt määratud kontaktisikud "vaikuse režiimi" tagamiseks. Linnas ei ole saabud toiduabi 26. maist 2026 alates, mille kinnitasid nii Olšõhkõ linna sõjaväeadministratsioon kui ÜRO inimõiguste jälgimismissioon Ukrainas. Ukraina on püüdnud toitu kohale toimetada droonidega üle Dnepri, kuid Vene väed tulistavad droonid alla, konfiskeerivad abi ning vahistavad ja peksavad abi saada soovivaid elanikke. Ajakirjanik Oleh Baturini andmetel on linnas esinenud surmajuhtumeid nälja tõttu ja elanikud on sunnitud sööma rohtu ja umbrohtu. Välisminister Andrii Sybiha teatas 20. septembril, et Ukraina tõstab Olšõhkõ olukorra ÜRO Peaassamblee päevakorda, ning 26. septembril kutsus ta ÜROd, ICRCd ja teisi rahvusvahelisi osapooli tagama kohese humanitaarabi juurdepääsu ja tsiviilelanike ohutu evakuatsiooni. Kogu-Ukraina Kirikute ja Usuorganisatsioonide Nõukogu pöördus paavst Leo XIV, ÜRO ja ICRC poole, paludes abi Olšõhkõ elanike evakuerimisel.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad kujutavad Olšõhkõd humanitaarkatastroofina, mille on otseselt põhjustanud Venemaa ebaseaduslik okupatsioon, ning esitavad Ukraina aktiivse osalisena, kes püüab evakueerida tsiviilelanikke, samal ajal kui Venemaa blokeerib humanitaarabi. Käsitluses tuuakse esile Ukraina kõrgete ametnike – ombudsman Dmytro Lubinetsi, välisminister Andrii Sybiha, Hersoni oblastijuhi Oleksandr Prokudini ja Olšõhkõ linnajuhi Tetiana Hasanenko – avaldused ning Ukraina droonipõhised toidutarned kui tõend Ukraina jõupingutuste kohta. Ukraina väljaanded kritiseerivad rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse "täielikku ebaefektiivsust" ning nõuavad ÜROlt, ICRC-lt ja Euroopa Nõukogu inimõigustevolinikult tegutsemist, raamistades pöördumisi ÜRO Peaassamblee ja paavst Leo XIV poole. Graafilisi üksikasju – nagu tsiviilelanike sunniviisiline rohu ja umbrohu söömine, näljasurmajuhtumid ja miinidega kaetud lähenemisteed – rõhutatakse evakuatsiooni kiireloomulisuse illustreerimiseks.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad Olšõhkõse jäänud tsiviilelanike arvu osas: Ukraina ombudsmani büroo viitab umbes 6 000 tsiviilelanikule, sealhulgas umbes 200 lapsele, Olšõhkõs ja viies naaberasulas, samas kui Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin nimetab umbes 2 000 ukrainlast, sealhulgas ligi 50 last, otse Olšõhkõs. Laste arv on samuti lahknev: ombudsman viitab 200 lapsele, Prokudin ligi 50-le ja Olšõhkõ linnajuht Tetiana Hasanenko vähemalt 45-le. Väited, et Olšõhkõ elanikud söövad koeri, pärinevad linna sõjaväeadministratsioonist ja mõnedest meediaväljaannetest, kuid ajakirjanik Oleh Baturini küsitletud elanikud eitasid selliseid juhtumeid ega kinnitanud ka teateid rottide püüdmisest ja söömisest. Mõned allikad märgivad viimase toidutarnet Olšõhkõsse üldiselt mai lõpus, teised täpsustavad 26. maid, viidates kas linna sõjaväeadministratsioonile või ÜRO inimõiguste jälgimismissioonile. Omavahel erinevad ka rõhuasetused iseseisvalt lahkuda püüdvate tsiviilelanike ohtude kirjeldamisel: Lubinets rõhutab Vene vägede poolt tapmise ja miinide plahvatamise ohtu, märkides ühtlasi kinnipidamist okupatsioonivõimude poolt, Prokudin aga rõhutab kinnipidamist ja peksmist humanitaarpakke saada püüdes.
Taust
Olšõhkõ on Hersoni oblastis Dnepri vasakul (lõuna) kaldal asuv linn, mille Venemaa okupeeris pärast 2022. aastat. ÜRO inimõiguste jälgimismissiooni Ukraina ja linna sõjaväeadministratsiooni andmetel ei ole toiduabi linnani jõudnud alates 26. maist, mis on tekitanud pikenenud humanitaarjuurdepääsupuuduse perioodi. Ukraina on püüdnud toitu Olšõhkõsse toimetada droonidega üle Dnepri, kuid Vene väed tulistavad droonid alla, vahistavad abi saada soovivaid tsiviilelanikke ja konfiskeerivad humanitaarabi. Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on avalikult kutsunud üles viivitamatule relvarahule ja ohutu evakuatsiooni korraldamisele, andes rahvusvahelistele institutsioonilistele pöördumistele kaalu.