Paavst Leo XIV küsis Putinilt relvarahu Olšõkki humanitaarolukorra tõttu

Miks see on oluline

See kõne on kõrgeima profiiliga otsene Vatikani pöördumine Moskva poole konkreetse humanitaarkriisul, Hersoni oblastis asuva Olšõkki: puhul. Olukord linnas on halvenenud: toiduvarud on minimaalsed, viimane kauplus sulges jaanuaris ega toitu pole linnaks, ligi 2000 inimest, sealhulgas peaaegu 50 last, on endiselt lõksatud viisil, et juurdepääs toidule, elektrile ja veele on ebastabiilne. Paavst tegi kõne haiglast, kus ta oli hiljuti läbinud kopsukirurgia, mis rõhutab olukorra tajutud kiireloomulisust. Vene ja Vatikani kõnetulemuste erinevused vastutuse ja tulemuste osas on iseenesest olulised, hinnates, kas relvarahust läbirääkimistel on mingit tulevikku.

Mis juhtus

16. oktoobril 2026 pidas paavst Leo XIV telefonikõne Vene eskuklasse Vladimir Putiniga, et arutada Hersoni oblasti okupeeritud linna Olšõkki humanitaarolukorda. Paavst väljendas sügavat muret kohalike elanike olukorra üle ning palus kaitsetegevust, et võimaldada toidu ja meditsiiniabi kohaletoimetamist linna ning võimaldada elanike vabatahtlikku ja turvalist evakuatsiooni. Kõne lõpus kinnitas paavst Pühakoja pühendumust dialoogile ja rahule. Kõne ajal oli paavst haiglas, kus ta oli 13. oktoobril Roomas Agostino Gemelli haiglas läbinud operatsiooni parema kopsu alumises sagaras asunud kasvaja eemaldamiseks.

Vene riigiasutused teatasid, et Putin kõne ajal nihutas humanitaarkatastroofi vastutuse Ukraina kanda. Kremli oma teatel väljendas Putin toetust Vatikani kavale aidata kaasa Olšõkki elanike ohutusele ja elutähtsa varustuse kohaletoimetamisele ning et selles küsimuses saavutati koostöökokkulepe.

Olšõkki on olnud Vene okupatsiooni all alates täiemahulise sissetungi esimestest päevadest veebruaris 2022. Enne sissetungi elas linnas umbes 24 000 inimest; septembri lõpu seisuga oli seal endiselt umbes 2000 inimest, sealhulgas peaaegu 50 last, kellel puudus stabiilne juurdepääs toidule, elektrile ja veele. Viimane kauplus linnas sulges jaanuaris ning ÜRO andmetel ei ole toitu linnaks alates maikuust. Alates märtsist 2026 on Ukraina relvajõud toimetanud toitu Olšõkki droonide abil, sealhulgas septembri lõpus toimingu, millega tarniti ligi 4000 kg varustust 100 asukohta.

Ukraina ombudsman Dmõtro Lubinets on teatanud, et Venemaa on blokeerinud elanike humanitaarevakuatsiooni Olšõkkist. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha tõstatas Olšõkki küsimuse ÜRO Julgeolekunõukogus ning 30. septembri OSCE Alalise Nõukogig kohtumisel, kutsudes rahvusvahelist kogukonda üles nõudma Moskvalt koridoride avamist. Kõik-Ukraina Kirikute ja Usuorganisatsioonide Nõukogu oli pöördunud paavsti, ÜRO ja Punase Risti Rahvusvahelise Komitee poole palvega aidata evakueerida Olšõkki elanikud Ukraina kontrollitavale territooriumile.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad juhivad tähelepanu humanitaarkollapsile okupeeritud Olšõkkis ning raamistavad Venemaad kui kriisi põhjustajat ja tsiviilelanike evakuatsiooni blokeerijat. Need toovad esile Ukraina varasemaid diplomaatilisi samme, sealhulgas droonide abil toidutarned, ombudsmani avaldused ning välisministri pöördumised ÜRO Julgeolekunõukogus ja OSCEs kui konteksti, mis muutis paavsti kõne asjakohaseks. Suurt rõhku pannakse Ukraina Kirikute Nõukogu pöördumisele paavsti poole ning kardinal Matteo Zuppi varasemale Moskva-visiidile, esitledes Vatikani kaasamist ühe elemendina laiemast Ukraina juhitud pingutusest humanitaarkoridoride avamiseks.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Ainus komplektis olev mitte-ukraina allikas (saksakeelne meedia) raamistab lugu paavsti otsese pöördumisena Putinile, tuues esile Vatikani vahendajarolli ning paavsti ameti juhi kui kesksed elemendid, mitte kohapealset Ukraina humanitaarpingutust. Rõhutatakse paavsti ebatavalist olukorda: ta tegi kõne haiglas pärast operatsiooni, mis toob esile sekkumise isikliku ja sümboolse kaalu.

Taust

Olšõkki on olnud Vene okupatsiooni all alates täiemahulise sissetungi algusest veebruaris 2022. Enne sissetungi elas linnas umbes 24 000 elanikku; septembri lõpu seisuga oli seal endiselt umbes 2000 inimest, sealhulgas peaaegu 50 last, kellel puudus stabiilne juurdepääs toidule, elektrile ja veele. Viimane kauplus linnas sulges jaanuaris ning ÜRO andmetel ei ole toitu linnaks alates maikuust. Alates märtsist 2026 on Ukraina relvajõud toimetanud toitu Olšõkki droonide abil, sealhulgas septembri lõpus toimingu, millega tarniti ligi 4000 kg varustust 100 asukohta.

Ukraina ombudsman Dmõtro Lubinets on teatanud, et Venemaa blokeeris elanike humanitaarevakuatsiooni Olšõkkist, ning parlamendikomisjoni sekretariaat teade raporteeri 8. oktoobri seisuga läbirääkimistes praktilist edu ei ole. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha tõstatas Olšõkki küsimuse ÜRO Julgeolekunõukogus ja 30. septembri OSCE Alalise Nõukogig kohtumisel, kutsudes rahvusvahelist kogukonda üles nõudma Moskvalt koridoride avamist. Kõik-Ukraina Kirikute ja Usuorganisatsioonide Nõukogu pöördus paavst Leo XIV, ÜRO ja Punase Risti Rahvusvahelise Komitee poole palvega aidata evakueerida Olšõkki elanikud Ukraina kontrollitavale territooriumile. Vatikani saadik kardinal Matteo Zuppi reisis septembri lõpus Moskvasse, et suruda Olšõkki olukorra parandamisele.

Paavst Leo XIV, esimene Ameerika paavst, valiti 8. mail 2025; ta võeti 13. oktoobril Roomas Agostino Gemelli haiglasse kopsukirurgiaks ning 15. oktoobriks teatas ta kõndivat iseseisvalt ja söövat tavapäraselt. Eelnev Putin-Paavst Leo XIV telefonikõne toimus 4. juunil 2025 ning keskendus Ukraina sõjale, kusjuures paavst kutsus Venemaad üles tegema rahule kaasaaitavat žesti.