Ukraina õhujõud tabasid Rostovi oblastis Azovi optikamehaanikatööstust ja Ilski naftatehast
Ukraina kaitselihtlased lööksid 25.–26. septembri öösel Venemaa sügavuses asuva Azovi optikamehaanikatehase, Krasnodari krai Ilski naftatehase ja Rostovi oblastis asuva Pantsir-S2 õhutõrjesüsteemi vastu. Samuti tabas Ukraina Siverskodonetskis laskemoonaladust ning Donetski oblastis Semjonivka lähistel P-18 Terek radarijaama. SBU Alfa erioperatsioonikeskuse ja Ukraina mereväe ühisoperatsioonis kasutati Azovi tehase vastu Neptune tiibrakette ning Ruta, Paljanytsja ja Bars reaktiivseid droon-rakette.
Põhipunktid
- 25.–26. septembri öösel tabasid Ukraina kaitselihtlased Rostovi oblastis Azovis asuvat Azovi optikamehaanikatehast.
- Löögi viisid läbi SBU Alfa erioperatsioonikeskus ja Ukraina merevägi, kasutades Neptune tiibrakette ning Ruta, Paljanytsja ja Bars reaktiivseid droon-rakette.
- Azovi tehase valukojas süttis tulekahju; seadmed said kannatada viies tootmishoones.
- Tehas kuulub Venemaa taktikaliste rakettide korporatsiooni KTRV ning toodab radari- ja infrapuna-sihtimisseadmeid juhitavatele rakettidele, termopildiseadmeid ja täppessuurtüki elektroonikasüsteeme.
- Samal ööl tabati ka Krasnodari krais Ilski naftatehast (kaks tuleallikat: tankla ja ELOU-AVT seade) ning Rostovi oblastis Pantsir-S2 õhutõrjekompleksi.
- Ukraina väed tabasid 25. septembril ja 26. septembri öösel ka Siverskodonetskis laskemoonaladust ning Donetski oblastis P-18 Terek radarijaama (tuvastuskaugus kuni 250 km, kõrgus kuni 35 km).
- President Volodymyr Zelenskõi kinnitas lööke Rostovi oblasti ettevõtete vastu, mis tarnivad komponente Vene relvadele ja rakettidele.
Miks see on oluline
Azovi tehase tabamine riivab Venemaa taktikaliste rakettide tootmise võtmesõlme – optikamehaanilist ja optoelektroonilist tootmisvõimekust, mida KTRV kasutab juhitavate rakettide sihtimisseadmetes ja täppessuurtüki süsteemides. Avatud allikate analüütikud on seostanud tehase vähemalt seitsme Vene raketiprogrammi, sealhulgas Kh-101 ja Oreshniku tarneahelatega. Löök Ilski naftatehase ja Pantsir-S2 vastu näitab Ukraina võimet tabada sügaval Venemaa territooriumil asuvaid sõjalis-tööstuslikke ja energiarajatisi. Okupeeritud alal asuvad sihtmärgid – laskemoonaladu Siverskodonetskis ja radarijaam Donetski oblastis – toetavad Vene õhutõrjet ja logistikat Ida-Ukrainas.
Mis juhtus
Ööl vastu 26. septembrit 2026 tabasid Ukraina kaitselihtlased Rostovi oblastis Azovis asuvat Venemaa taktikaliste rakettide korporatsiooni KTRV-le kuuluvat Azovi optikamehaanikatehast. SBU Alfa erioperatsioonikeskus ja Ukraina mereväk kasutasid löögi jaoks Neptune tiibrakette ning Ruta, Paljanytsja ja Bars reaktiivseid droon-rakette. Tehase valukojas puhkes tulekahju ja seadmed said kannatada viies tootmishoones; SBU teatel said kahjustada ka optika- ja valutsehh, montaaži osakond, galvaanikatsehh ja trükkplaaditsehh. Tehase linnas Azovis tabati ka raudteetsisterni kütuse ja määrdeainetega.
Samal ööl tabas SBU Krasnodari krais asuvat Ilski naftatehast, kus tekkis kaks tuleallikat – tankla piirkonnas ja ELOU-AVT seadme juures. Rostovi oblastis tabati ka Pantsir-S2 õhutõrjekompleksi.
Ukraina väed tabasid 25. septembril ja 26. septembri öösel ka Siverskodonetskis Luhanski oblastis asuvat Vene vägede laskemoonaladust ning Donetski oblastis Semjonivka lähistel P-18 Terek radarijaama, mis on Vene õhutõrjesüsteemi raadioside tugi. President Volodymyr Zelenskõi kinnitas lööke Rostovi oblasti ettevõtete vastu, mis tarnivad Venemaa relvade ja rakettide komponente.
Löök järgnes 24.–25. septembri öösel Permi krais ja Rostovi oblastis tehtud löökidele kahele teisele naftatehasele. Azovi tehas oli varem droonide poolt tabatud ka 4. juuli 2025. aasta öösel.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad – sealhulgas peastaap, SBU ja president Zelenskõi – esitavad operatsiooni kinnituse ja õigustusena: löök AOMZ vastu tehti Ukraina kaitselihtlaste poolt koos SBU Alfa ja mereväega, kasutades omatoodetud Neptune tiibrakette ning Ruta, Paljanytsja ja Bars droon-rakette. Peastaap raamistas löögi kui Ukraina enesekaitseõiguse teostamist ÜRO põhikirja artikli 51 alusel, mille eesmärk on vähendada Venemaa sõjalis-majanduslikku potentsiaali. Ukraina meediakanalid rõhutavad tehase strateegilist tähtsust KTRV tarneahelas ning viitavad Dallas Analyticsu avatud allikate uuringule, mis seob tehase vähemalt seitsme Vene raketiprogrammiga, sealhulgas Kh-101, R-37M ja Oreshniku ballistilise süsteemiga.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Selles allikakomplektis esindab rahvusvahelist vaadet üksainus Azerbaidžaani ingliskeelne uudisteagentuur (APA), mis kajastas Azovi tehase lööki lühemas, faktilises registris. APA ei käsitle ÜRO põhikirja artikli 51 raamistikku ega KTRV ning konkreetseid raketiprogramme puudutavat konteksti, keskendudes löögi enda ja Vene kohalike võimude teadetele, et kahjustada said tööstusrajatised Rostovi oblastis ja Krasnodari krais.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad Azovi tehase vastu kasutatud relvade loetelu osas: osa Ukraina väljaandeid (ЛІГА.net LB.ua, Укрінформ, Новинарня, НВ, Суспільне Новини, Радіо Свобода) nimetasid ainult Neptune'i, Ruta ja Paljanytsja, teised lisasid neljandana Barsi reaktiivse droon-raketi.
Samuti on ebaselge, kas Siverskodonetski laskemoonaladuse ja P-18 Terek radari löögid kuuluvad sama 25.–26. septembri operatsiooni juurde kui Azovi tehase löök või käsitletakse neid eraldi ööstreigisarjana – Укрінформ, Інтерфакс-Україна, Новинарня ja НВ esitasid neid erineval viisil.
Taust
Azovi optikamehaanikatehas kuulub Venemaa taktikaliste rakettide korporatsiooni KTRV koosseisu ja toodab radari- ja infrapuna-sihtimisseadmeid juhitavatele rakettidele, termopildiseadmeid ning täppessuurtüki elektroonikasüsteeme. Avatud allikate analüütikud Dallas Analytics'ist on seostanud tehase vähemalt seitsme Vene raketiprogrammi tootmisahelatega, kusjuures 2025. aasta komponendibaasi programmi koguväärtus oli 583,6 miljonit rubla.
Sama tehas tabati droonide poolt ka eelnevalt 4. juuli 2025. aasta öösel. P-18 Terek on mobiilne meetri lainepikkuse dvirvekoordinaatne radarijaam, mille tuvastuskaugus ulatub umbes 250 kilomeetrini ja tuvastuskõrgus 35 kilomeetrini; seda kasutatakse Vene õhutõrjesüsteemi raadioside tagamisel.
24.–25. septembril 2026 tabasid Ukraina üksused Permi krais ja Rostovi oblastis veel kahte naftatehast, mistõttu Ilski löök järgnes sellele pikemale pealiskaudsemale löökide seeriale.