Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina teravilja transiiti suurendamast
Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina palvest suurenda põllumajandussaaduste transiiti oma territooriumil, viidates oma põllumeeste huvidele. Ukraina agraripoliitika minister Taras Võssotski külastas Brüsselit, et taotleda ELi abi ja 1,1 miljardi euro suurust toetust transpordikulude katmiseks. Ta hoiatas, et kui ummistus Musta mere sadamates jätkub, võib Ukrainasse jääda kuni 35 miljonit tonni vilja ning järgmise aasta külvipind võib väheneda 35–40%.
Põhipunktid
- Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina palvest laiendada põllumajandustoodangu transiiti läbi Euroopa.
- Ukraina agraripoliitika minister Taras Võssotski sõitis Brüsselisse, kus taotles 1,1 miljardit eurot transpordikulude katteks.
- Võssotski sõnul on olukord "väga, väga kriitiline" ja vähem kui pool Ukraina ekspordist liigub praegu üle Euroopa raudtee, maantee ja jõe kaudu.
- Rumeenia põllumajandusminister Barna Tanczos ütles, et Rumeenia põllumeeste huvid on prioriteet ning riik ei suuda kahekordistada rongide, maanteede, raudteede ega sadamate võimsust.
- Poola infrastruktuuriministeerium teatas, et ei kavatse teha muudatusi Ukraina põllumajandussaaduste transiidi suurendamiseks.
- Kui ummistus jätkub kevadeni, võib järgmise aasta külvipind Võssotski sõnul väheneda 35–40%.
- ELi põllumajandusvolinik Christoph Hansen ütles, et küsimus tuleb lahendada üleilmsele toidujulgeolekule mõeldes, kuid ei andnud konkreetseid lubadusi.
Miks see on oluline
Kaks ELi piirinaabrit keeldusid avalikult laiendamast maismaa transiiditeid, millest on saanud üks peamisi viise Ukraina vilja Musta mere blokaadi tingimustes liigutada. Ukraina põllumajandusminister andis teravaima hoiatuse, et riiki võib jääda kuni 35 miljonit tonni vilja ning järgmise aasta külvipind võib väheneda kuni 40%, kui olukord kevadeni ei lahene. Keeldumised toovad esile kasvava pinge Ukraina sõjaaja ekspordivajaduste ja naaberriikide põllumeeste poliitilise kaalu vahel ning raskendavad Brüsselil ühtse vastuse leidmist.
Mis juhtus
Ukraina palus naaberriikidel aidata eksportida vilja läbi Euroopa, kuna Musta mere sadamad on blokeeritud. Ukraina agraripoliitika minister Taras Võssotski reisis Brüsselisse, kus taotles ELi kolleegidelt luba vedada suuremat mahtu põllumajandussaadusi läbi Euroopa ning 1,1 miljardi euro suurust toetust transpordikulude katmiseks. Võssotski sõnul on olukord "väga, väga kriitiline": vähem kui pool Ukraina ekspordimahust liigub praegu läbi Euroopa raudtee, maantee ja jõe, kogutud vili ja õlikultuurid ei lähe kaubaks ja kuhjuvad riigi sisemusse, jättes talunikud ilma vahenditest talivilja külviks. Kui olukord kestab kevadeni, võib järgmise aasta külvipind väheneda 35–40% ja riiki võib jääda kuni 35 miljonit tonni teravilja.
Rumeenia põllumajandusminister Barna Tanczos teatas, et Rumeenia põllumeeste huvid on prioriteet, ning viitas, et Ukraina vilja transiit koos madalate veetasemetega Doonaul on Rumeenia sadamad üle koormanud ja raskendanud kohalike talunike müüki. Poola infrastruktuuriministeeriumi pressiesindaja Anna Szumanska sõnul ei kavatse ministeerium teha muudatusi Ukraina põllumajandussaaduste transiidi suurendamiseks. ELi põllumajandusvolinik Christoph Hansen ütles, et küsimus tuleb lahendada üleilmset toidujulgeolekut silmas pidades, kuid ei andnud konkreetseid lubadusi.
Taust
Venemaa lahkus 2022. aasta Musta mere viljalepepingust juulis 2023 pärast ebaseaduslikult ehitatud Krimmi silla juures toimunud plahvatust; sellest ajast peale liigub Ukraina vili peamiselt raudtee, maantee ja jõe kaudu naaberriikide kaudu. Poola, Slovakkia ja Ungari olid varem keelanud Ukraina vilja impordi; Rumeenia ja Ukraina allkirjastasid eelmisel kuul vastastikuse mõistmise memorrandumi piiriületuse lihtsustamiseks ja raudteeühenduste tugevdamiseks. 1. oktoobril teatas Bloomberg, et Türgi ja ÜRO on korraldanud uued Ukraina–Venemaa läbirääkimised Musta mere relvarahu üle; Eesti kehtestas transiitkeelu Venemaa ja Valgevene viljale ning Läti kehtestas piirikontrolli seoses Ukrainast varastatud kauba võimaliku transiidiga. Ukraina oli varem taotlenud ELilt täiendavalt 220 miljonit eurot talunike hüvitamiseks Odessa sadamaid tabanud Venemaa rünnakute tõttu tekkinud tarnetõrgete eest.