Ukraina palus ELilt 1,1 miljardit eurot põllumajanduse ekspordi päästmiseks
Ukraina põllumajandusminister Taras Võssotski teatas 28. septembril Brüsselis, et Ukraina põllumajandussektor on alates täismahulise sõja algusest silmitsi kõige raskema olukorraga, sest Musta mere süvaveesadamate blokaad on peatanud ekspordi. Ta taotles ELilt 1,1 miljardit eurot uusi vahendeid logistikakulude katmiseks ning hoiatas, et ilma ekspordita ähvardab riiki kuni 5% SKP-st ja 35–40% väiksemad külvipinnad kevadel.
Põhipunktid
- Ukraina põllumajandusminister Taras Võssotski nimetas 28. septembril Brüsselis olukorda põllumajandussektoris kõige raskemaks alates täismahulise sõja algusest.
- Blokeeritud on Ukraina süvaveesadamad Suur-Odessa piirkonnas – juba kaks kuud.
- Umbes 30 miljonit tonni põllumajandustooteid ligikaudu 10 miljardi USA dollari väärtuses võib jääda eksportimata.
- Ukraina taotleb ELilt 1,1 miljardit eurot uusi vahendeid, et katta kuni 50 eurot tonni kohta maksvaid logistikakulusid ELi süvaveesadamateni.
- See 1,1 miljardit eurot võimaldaks eksportida täiendavalt umbes 22 miljonit tonni tooteid ja tuua Ukraina tootjatele üle 7–8 miljardi dollari tulu.
- Ilma ekspordivõimalusteta võivad kevadised külvipinnad väheneda 35–40%, majandus kaotada kuni 5% SKPst ja riigieelarve umbes 90 miljardit grivnat aastas.
- Alternatiivsed raudtee- ja maanteetransiiditeed ELi kaudu katavad praegu kõige rohkem poole Ukraina põllumajanduse ekspordivajadusest.
Miks see on oluline
Musta mere süvaveesadamate blokaad on paisanud Ukraina põllumajanduse kriisi, mida minister peab sõja algusest raskeimaks: umbes 30 miljonit tonni toodangut 10 miljardi dollari väärtuses võib jääda eksportimata, mis ähvardab vähendada kevadisi külvipindasid 35–40%, kahandada SKPd kuni 5% ja jätta riigieelarvest ilma umbes 90 miljardist grivnast aastas. Ukraina pöördub ELi poole 1,1 miljardi euroga uue abi saamiseks, et subsideerida transporti ELi süvaveesadamateni, raamistades taotluse transiiditoena, mitte otsese põllumeeste abina.
Mis juhtus
Ukraina põllumajandus- ja toiduminister Taras Võssotski ütles 28. septembril Brüsselis toimunud ELi põllumajandusnõukogu istungi äärel Ukraina ajakirjanikele, et Ukraina põllumajandussektor on alates täiemahulise Venemaa sissetungi algusest silmitsi kõige raskema olukorraga. Peamiseks põhjuseks nimetas ta ekspordi peatumist Ukraina süvaveesadamatest, mis on juba kaks kuud blokeeritud. Tema sõnul võib umbes 30 miljonit tonni põllumajandustooteid ligikaudu 10 miljardi dollari väärtuses jääda eksportimata, mis võib kevadel vähendada külvipindasid 35–40% ja vähendada SKPd kuni 5%. Riigieelarve kaotused võivad ulatuda umbes 90 miljardi grivnani aastas. Ukraina taotleb ELilt 1,1 miljardit eurot uusi vahendeid – lisaks olemasolevatele makrofinantsprogrammidele – et katta kuni 50 eurot tonni kohta maksvaid logistikakulusid ELi süvaveesadamateni, kusjuures hüvitis läheks Euroopa vedajatele ja logistikakorraldajatele, mitte otseselt Ukraina põllumeestele. Selle abiga saaks Võssotski sõnul eksportida täiendavalt umbes 22 miljonit tonni tooteid ja tuua Ukraina tootjatele üle 7–8 miljardi dollari tulu. Ta lisas, et Ukraina peamised eksporditurud on Põhja-Aafrika, Kagu-Aasia ja Lähis-Ida, ning et alternatiivsed raudtee- ja maanteeteed ELi kaudu katavad praegu kõige rohkem poole vajadusest. Ukraina on Poola ja teiste naabritega dialoogis transiidivõimekuse suurendamiseks, sh raudteel, ning on ELile pakkunud ka võimalust eksportida teravilja Saksamaa või Madalmaade süvaveesadamate kaudu. ELi 1,3-miljoniline Ukraina nisale kehtiv kvoodi on juba täielikult ammendatud, mistõttu saab teravili ELi liikmesriikidest ainult läbi transiida.
Taust
Ukraina ja ELi vahel on vabakaubandustsoon; ELi 1,3 miljoni tonnine Ukraina nisale kehtiv kvoot on taastatud ja juba täielikult kasutatud, mistõttu saab ELi territooriumil liikuda ainult transiidina. Alternatiivsed raudtee- ja maanteeteed ELi kaudu suudavad praegu katta kõige rohkem poole Ukraina põllumajanduse ekspordivajadusest. Ukraina otsib täiendavaid eksporditeid, sealhulgas Saksamaa või Madalmaade süvaveesadamate kaudu. Poola põllumehed on varem protestinud ja blokeerinud Ukraina põllumajandustoodete importi, raskendades maismaatransporti Poola kaudu. Türgi on teinud ettepaneku seitsme punkti plaani kohta Ukraina ja Venemaa Musta mere sadamate ekspordi avamiseks ning vilja relvarahu on olnud üks teemadest Kyivi ja Moskva läbirääkimistel. Venemaa on tabanud Ukraina teravilja ladustamis- ja logistikarajatisi, hävitades mõnes piirkonnas kuni 90% moodsa ladustamise võimekusest. Septembri alguses moodustas Ukraina põllumajanduse eksport umbes 40–44% potentsiaalsest mahust.