Ukraina parlament kutsus Kiievi linnaea Vitali Klitškole ülevaadet andma
Ukraina Verkhovna Rada hääletas 13. oktoobri istungil 151 poolthäälega Kiievi linnaea Vitali Klitško parlamendi ette kutsumise poolt. Ettepaneku tegi valitseva fraktsiooni „Rahva Teener" liige Mariana Bezuhla. Klitško sai parlamendis kõnelda viis minutit, küsimusi talle esitada ei lubatud. Ta nimetas süüdistused põhjendamatuteks ja väitis, et õhutõrje ei ole linnaea pädevuses.
Põhipunktid
- Verkhovna Rada hääletas 13. oktoobril 151 poolthäälega Kiievi linnaea Vitali Klitško ettekandeks väljakutsumise poolt; 8 oli vastu, 9 jäi erapooletuks.
- Ettepaneku tegi „Rahva Teener" fraktsiooni liige Mariana Bezuhla.
- Parlamendi eeskirjade järgi on ametniku väljakutsumiseks vaja vähemalt 150 häält.
- Klitško sai parlamendis rääkida viis minutit, küsimusi esitada ei lubatud; ettepanekut pikendada veel viie minutiga ei toetatud.
- Klitško nimetas etteheited küttehooaja ettevalmistuse kohta „põhjendamatuteks" ja väitis, et Kiiev on hooajaks täielikult valmis.
- 9. oktoobril kritiseeris president Volodõmõr Zelenskõi Kiievi linnavõimu „peaaegu täieliku" vastupanu eest vastupidavusplaani tähtaegadele; 13. oktoobril nimetas ta Kiievi talveks halvimini ettevalmistatud piirkonnaks.
- Kutse toimus ajal, mil Vene öösel rünnakud 14. oktoobri öösel tabasid mitmeid Kiievi ja oblasti energeetikobjekte, põhjustades elektri- ja veekatkestusi ning metroo seisakuid.
Mis juhtus
Ukraina Verkhovna Rada kutsus 13. oktoobri istungil välja Kiievi linnaea Vitali Klitško, et ta annaks ülevaate pealinna ettevalmistusest küttehooajaks ja talveks. Ettepaneku tegi „Rahva Teener" fraktsiooni liige Mariana Bezuhla, kelle sõnul polnud parlament varem Klitškot kordagi tema töö kohta kuulanud. Poolt hääletas 151 saadikut, vastu oli 8, erapooletuks jäi 9; parlamendi kodu korra järgi on ametniku kutsumiseks tarvis vähemalt 150 häält. Esimees Ruslan Stefantšuk andis korralduse teavitada Klitškot, et parlament ootab teda. Enne ametliku kutse saabumist ütles Klitško pressiesindaja Oksana Zinovieva, et ametlikku kutset ei ole veel tulnud, kuid lisas, et Klitško kavatseb parlamendi ette tulla. 14. oktoobril pidas Klitško saalis vieminutilise kõne, kus küsimusi ei lubatud esitada; ettepanekut kõnet veel viie minutiga pikendada, mille tegi Jaroslav Železnjak, parlament ei toetanud.
Kõnes nimetas Klitško talviseks ettevalmistuseks tehtud etteheited „põhjendamatuteks" ja kinnitas, et Kiiev on küttehooajaks täielikult valmis. Ta ütles, et õhutõrje ei kuulu linnaea pädevusse ja et Kiiev on jätkuvalt vaenlase peamine sihtmärk. Klitško sidus kutse katstega teda ametist eemaldada ning väitis, et kohalikku omavalitsust Ükrainas hävitatakse, asendades valitud kogukonnajuhte „ülaltpoolt" määratud sõjaväeadministratsioonide juhtidega. Ta soovitas kiievelastel, kelle lähedased elavad väljaspool pealinna, kaaluda ajutist lahkumist, kuid rõhutas, et täielikku evakueerimist ta ei nõua.
Kutse langes kokku Vene õhurünnakutega Kiievi energeetikarajatistele. 14. oktoobri öösel tabas Venemaa kombineeritud rünnak 128 löögidrooni ja 39 eri tüüpi raketiga, peamise suunaga Kiiev, Kiievi oblast ja Harkivi oblast. Zelenskõi teatas „tuntavast kahjust" 26 elektritaristu elemendil ja neljal nafta- ning gaasikompleksi objektil ning vähemalt 600 000 inimesest, kes jäid elektrita. Klitško selgitas, et kogu Kiievi oma energiajaotusvõimsus on hävitatud ja linn sõltub täielikult riiklikust elektrivõrgust. Katkestused põhjustasid mitmeid metroo seisakuid ja tunniaegseid veekatkestusi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kasutatud allikad on Ukraina päritolu ja ukrainakeelsed. Need keskenduvad parlamendi ja Kiievi linnaea vahelisele otsesele kokkupõrkele: hääletuse tulemusele, vieminutilisele kõneformaadile, parlamentaarsele protseduurile ja Klitško poliitilisele vastusele. Enamik väljaandeid annab palju ruumi Klitško kaitsele, eelkõige tema argumentidele, et süüdistused on põhjendamatud, et õhutõrje ei ole linnaea ülesanne ja et kohalikku omavalitsust kõrvaldatakse. Samas tuuakse ära ka Zelenskõi varasem kriitika linnavõimu aadressil ning Venemaa rünnakud Kiievi energeetikale. Mitmed väljaanded viivad sisse poliitikaanalüütiku Volodõmõr Fesenko hinnangu, et presidendi kantselei soovib Klitškot eemaldada pigem Kiievi linnariigivalitsuse juhi kohalt kui linnaea kohalt, arvestades linnanõukogu Klitškol soosivat enamust ja valimiste võimatust sõjaseisukorra ajal. Ajakirjanduslik kommentaar (Zoe Kazantši PEN-Ukraina liikmest) kritiseeris Klitško väljakutsumise ja vieminutilise kõne formaati kui poliitiliselt motiveeritud etendust. Koos küttehooaja projektide rahastuse lahtilukustamise ja mobiilse varjupaiga kohtuasjaga moodustab see kaanoni keskse narratiivi Tallinna vastu sihitud poliitilise rünnaku kohta sõjaaja tingimustes.
Kus kajastused lahknevad
Kas Klitško oli enne hääletust ametlikult kutsutud: tema pressiesindaja Oksana Zinovieva ütles kõigepealt, et ametlikku kutset ei olnud laekunud, kuid kinnitas seejärel, et Klitško kavatseb tulla. Teine erinevus puudutab kutse tõlgendust: Klitško raamistas selle kui võimuga seotud kanalite katset teda ametist eemaldada ja märgiks kohaliku omavalitsuse lammutamisest, samas kui algataja Bezuhla ja parlamendi enamus esitasid kutse kui rutiinse, mitteparteilisena vastutusele võtmise etteheite pärast küttehooaja ettevalmistust, mida president Zelenskõi oli nimetanud läbikukkunuks.
Taust
Klitško vieminutiline kõne parlamendis toimus Venemaa korduvate õhurünnakute taustal, mis olid tabanud Kiievi soojuselektrijaamu ja sundinud linna pärast oma tootmisvõimsuse hävimist sõltuma täielikult riiklikust elektrivõrgust. Poliitikaanalüütik Volodõmõr Fesenko hinnangul soovib presidendi kantselei kasutada kriitikat Klitško töö kallal tema eemaldamiseks, kuid tõenäolisem stsenaarium on Klitško eemaldamine Kiievi linnariigivalitsuse juhi kohalt, mitte linnaea kohalt, kuna linnanõukogus on Klitškot toetav enamus ja valimisi ega rahvahääletust sõjaseisukorra ajal korraldada ei saa. New York Timesi vahendatud ja ISW-i analüüsitud Kremli laiem talvine strateegia hõlmab massilisi rünnakuid Ukraina elektri-, vee- ja kanalisatsioonitaristule, et muuta elutingimused väljapääsmatuks ja suruda poliitilisi järeleandmisi. 9. oktoobril vabastas riik rahastuse teatud Kiievi küttehooaja projektidele, mille eest Klitško oli avalikult kuritarvitust kritiseerinud. Veteran Dmõtro Kozjatõnski teatas 17. oktoobriks Khreštšatikule Klitško tagasiastumist nõudva meeleavalduse.