Der Spiegel
Der Spiegel on Saksamaal Hamburgis väljaantav nädalane uudiste ajakiri, mis asutati 1947. aastal. See on üks riigi enim loetud ja mõjukamaid väljaandeid, tuntud uuriva ajakirjanduse poolest poliitikas, majanduses ja ühiskonnas. Ajakirja annab välja Spiegel Verlag, mis kuulub Spiegeli meediakontserni.
-
Zelensky: Krimi sild ei jää püsti, löögi vastuseks on 109 rünnakut Ukraina sildadele
Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles, et Krimi ehk Kerche sild ei jää püsti ei sõja ajal ega pärast selle lõppu. Ta kirjeldas Ukraina rünnet vastusena Venemaa korduvatele rünnakutele Ukraina sildadele ja muule infrastruktuurі та заяви, et selliseid ründeid oli 109.
-
Ukraina raldas Krimmi silla autoteeosa ja häiris laevatatust Kerči läänest
Ukraina ründas Krimmi ehk Kerči silda droonide ja raketega ööl 16.–17. novembril 2026. Üks metallkaar ja selle all olev autosild lahkusid kokku, auto- ja laevaliiklus katkes, kuid rauateede liiklus taastus. Sild jäi seega vaid osaliselt kasutamatuks.
-
53% saksa DESTest toetab Ukrainale abistamise jätkumist sõja lõpuni
YouGov uuringu järgi toetab 53% saksa valitsustest riigi elanikest Ukrainale abistamise jätkumist до завершення війни, 45% вважає seda неправильним. Toetus Ukrainale on Saksamaal poliitiliselt polarizinguma teema, mis ületab имміграціонні küsimused, ning saksa valitsuse rahastamiskavatsused on Euroopa Liidu eelarvega seotud.
-
Zelenskyi süüdistab Kličkot Kiovi energiakriisi eest, Kličko lükkab süüdistuse tagasi
President Volodymyr Zelenskyi ütles, et Kiovi pikaajalised elektri- ja veevarustuse katkestused on tingitud nii linna tasandi otsuste tegemata jätmisest kui ka Venemaa intensiivsematest rünnakutest energiavõrgustikule. Kiivi linnapea Vitali Klitschko eitas vastutust ning rõhutas, et keskvalitsus ja kohalik omavalitsus peaksid olukorda lahendama koostöös.
-
Venemaa õhuruudud Kõmõšuvahhas surmatasid vähemalt 31 inimese
Venemaa ründas 2. novembril Zaporižža oblastis Kõmõšuvahha kooli ja selle kõrval asuvat varjupaika, kus jagati humanitaarabi. Esialgu oli ohvrite arv 26, hiljem kasvas see 31-ni; Volodymyr Zelenskyi teatas hiljem 33 hukkunust. Päästetööd jätkusid ning kadunute arv kasvas 48-lt 58-le.
-
Ukrainas on kohuslikult teavitatud endisest presidentide pressiesindajast Julija Mendelit riigirebelsuse kahtlustuses
Ukrainas prokuratuur ja riigisõjaohutusteenistus teavitasid 3. novembril endist presidentide pressiesindajat Julija Mendelit kaugemalt riigirebelsuse kahtlustuses ning süüdi võtmisest Venemaa relvastatud rünnaku õigustamise eest Ukraina vastu. Mendelit kahtlustatakse tema avalike seisukohtade ja sotsiaalmeedias postitatud materjalide põhjal. Ta lükkab süüdistused eitab ja väidab, et tegemist on väljenduse vabaduse piiramisega.
-
Ukrainal ja Venemaal rikutud häirete rakenduste kaudu levitati väärte hoiatusi
Küberründlused kahjustasid pühapeva õhtul Ukraina „Õhu häire“ ja Venemaa häirete ministeriumi rakendusi. Kasutajad said väärte hoiatusi tuuma-, kiirguse- ja keemilise ohu ning tänavavõitluste kohta. Lausung kinnitusid olid ehtsad: Ukrainal ja Venemaal jäid muud häirestussüsteemid tööle ning mõlemad rakendused taastati.
-
Venemaa raket-rünnak tabas Kõmisšuvaka humanitaarabi keskust ja varjupaika
Venemaa õhuruudud tabasid 2. novembril Kõmisšuvakas Zaporižža oblastis kooli, kus jagati humanitaarabi, ning seejärel uuesti varjupaika, kus viibis inimesi. Hirmutavad tagajärjed põhjustavad ohverite arvu pidevaid muutusi: hiljem teavitati 37 hukkunust, viis vigastatud ja 58 kadunaks. Osa inimesi jäi varjuhunnikesse ning otsimis- ja päästetööd jätkusid.
-
USA kiitis Ukrainale 500 PAC-3 MSE raketi müügi heakskiitmise
USA riigidepartemant kiitis heaks võimaliku 500 PAC-3 MSE raketi ja nendega seotud varustuse müügi Ukrainale ligikaudu 2,1 miljardi dollari eest. Ostu rahastavad Kanada, Saksamaa ja Norra programmi JUMPSTART kaudu ning Ukraina riiklikud vahendid EL-i laenust. Volodymyr Zelenskyi ütles, et uued raketid võivad jõuda alles aastate pärast, kuid neid on vaja juba sel talvel.
-
Venemaa reaktiivne droon ründas Dnipro raudteejaama platformi, surmades 14 inimest
29. oktoobril umbes kell 11.00 ründas Venemaa Dnipro oblastis nelja reaktiivse ründedrooniga. Kolm drooni suutis õhukaitse hävitada, kuid üks tabas Dnipro raudteejaama platformi, kus ootasid reisijaid. Hiljematel andmetel surid 14 inimest ja 14 said vigastusi; 13 kannatanut hospitaliseeriti.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Ukraina ja Venemaa alustasid Oleshkõis humanitaarset relvarahu
Ukraina ja Venemaa alustasid 27. oktoobril piiratud relvarahu Oleshkõis ja sellega seotud määratud aladel, et viia linna toiduabi ning valmistada evakueerimist. Humanitaarse missiooni vahendaja ja koordineerija oli USA esinlada Melania Trump. Režiim oli kavandatud kuni 1. novembri kell 22.59-ni; evakueerimine ja abi kohaletoimetamine pidi algama 29. oktoobril pärast teede minõestamist.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
Trump kritiseeris Newsmaxis teravalt Zelenskõid ja nimetas Ukraina rünnakuid Vene naftatehastele "häbiks"
USA president Donald Trump ütles 15. oktoobril Newsmaxile antud intervjuus, et ta ei ole Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi "suur fänn" ja et Zelenskõi "ei ole inimene, kellega meil tuleks tegemist teha". Trump märkis, et Putiniga on lihtsam läbi rääkida kui Zelenskõiga, ning kutsus Ukrainat korraldama valimisi ja lõpetama rünnakud Vene naftatehastele, nimetades neid "häbiks". Samal päeval ütles Zelenskõi Financial Timesile, et Ukraina taastab rünnakud Vene naftatehastele, kuna Venemaa jätkas vaatamata kolmepäevasele pausile Ukraina energeetiliste objektide tulistamist. 16. oktoobril Brüsselis vastas Zelenskõi, et tal on Trumpiga lihtsam kui Putiniga läbi rääkida, ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Venemaa droon tabas Harkivi oblastis elektrišokke elektrišoki
18. septembril lõi Venemaa relvajõud Harkivi oblastis Novovodolazka kogukonna Lypkuvativka platvormi lähedal elektrišokke, kasutades Geran-4 tüüpi reaktiivdrooni. Rünnakus hukkus 40-aastane mees; lõplik kannatanute arv oli kaheksa vigastatut.
-
Venemaa ründas drooniga Kiievist Mykolaivi sõitnud reisirongi nr 122
16. septembri hommikul tabas Venemaa droonirünnak Ukrzaliznytsja reisirongi nr 122 Kiiev–Mykolaiv liinil. Ukrzaliznytsja seiremeeskonna hoiatuse tõttu evakueeriti kõik reisijad ning veduri- ja rongimeeskond enne lööki; kannatanuid ei olnud. Ukrzaliznytsja korraldas koos Mykolaivi oblasti sõjaväeadministratsiooniga reisijate bussiümberistumise.
-
Saksamaa valmistub võimalikuks sõjaks: haiglate võimekust hinnatakse ja Ulmi punker võidakse taasavada
Saksamaa viib läbi ulatuslikku haiglate ülevaatust, et hinnata valmisolekut võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Bundeswehr kaalub 1979. aastal ehitatud Ulmi maa-aluse haiglapunktri taasavamist ning tsiviilhaiglaid kaasataks seaduse järgi sõjaolukorras sõjaväelaste ravimisse. Tervishoiuministeeriumi hinnangul võiks Venemaa-NATO konflikti korral Saksamaale saabuda kuni 1000 haavatatud sõjaväelast päevas.
-
Venemaa droon tabas reisirongi Ukraina-Poola piiri lähedal pärast diplomaatilise rongi lahkumist
13. septembril 2026 lõi Vene droon Ukraina-Poola piiri lähedal asuva Yahodyni jaama juures reisirongi, mis sõitis Kiievist Varssavi. Kahjustada sai ka piirijaama läheduses asuv gaasijaam. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Vahetult enne lööki oli jaamas diplomaatiline rong, mis veas endisi ja praegusi Euroopa ametnikke – sealhulgas endist Ühendkuningriigi peaministrit Boris Johnsonit – ning see lahkus jaamast enne tähtaega streikiohu tõttu. Ukrzaliznytsia ei välista, et drooni sihtmärk oli diplomaatiline rong. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku erakorralise kohtumise ja hoiatas Vene eskalaationi ees.