Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
Põhipunktid
- Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse koos majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümne kaitse- ning energiasektori juhiga.
- Teatavaks tehtud Saksa toetuspakett on väärtuses üle 1,3 miljardi euro, millest umbes 1 miljard läheb sõjaliseks abiks (sh koostootmiseks droonipüüdurite jaoks) ja umbes 350 miljonit energeetikasektorile enne talve.
- Merz kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit lõpetama rünnakud Ukraina vastu ja näitama valmisolekut läbirääkimisteks, öeldes, et läbirääkimised on võimalikud ainult siis, kui relvad vaikivad.
- Ukraina ja Saksamaa allkirjastasid külastuse käigus 15 kokkulepet ja dokumenti koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro, hõlmates julgeolekut, relvatööstust, energiat ja ühiseid projekte.
- Külastuse ajal tabas Vene droon 4. oktoobri hommikul Kiievi Põhjasilda ning linnas kõlas korduvalt õhuhäire, misjuures Merz külastas koos Zelenskõiga 28. septembri droonilöögi räsitud Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet.
- Saksamaa kavatseb koos Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga korraldada talvel Berliinis "Tahtlike koalitsiooni" kohtumise, et koordineerida edasist abi Ukrainale.
- Merz kinnitas, et Saksamaa soovib kiirendada Ukraina Euroopa Liitu astumist Brüsselis, ning rõhutas vajadust jätkata õigusriigi ja korruptsioonivastaseid reforme.
Miks see on oluline
See oli Merzi teine visiit Kiievisse Saksa liidukantslerina ja andis tugeva poliitilise signaali Saksa jätkuvast toetusest Ukrainale. Pakett ühendab sõjalist abi (sh ühine droonipüüdurite tootmine, pikamaarelvad, satelliittehnoloogia) ja energeetilist abi enne viiendat sõjatalve. 15 kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro viivad Ukraina-Saksa suhted uuele tööstusliku koostöö tasemele ning kavandatud Berliini kohtumine Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga viitab Euroopa ühisele koordineeritud lähenemisele.
Mis juhtus
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobri varahommikul erirongiga ootamatult Kiievisse. Teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme Saksa kaitse- ning energiasektori ettevõtjat, sealhulgas Siemens Energy, Hensoldt, Diehl Defence ja Quantum Systems esindajad. Päeva algul asetasid Merz ja president Volodymyr Zelenskõi lilled langenud Ukraina kaitsjate mälestuseks Iseseisvuse väljakul asuvale riiklikule memoriaalile. Seejärel külastasid nad Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet, mida oli 28. septembril tabanud Vene droonilöök (kaks hukkunut, seitse haavatut). Hoonet räsis Venemaa rünnak, sest see asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Saksa saatkonnast Kiievis. Samal hommikul lõi Vene droon Kiievi Põhjasilda üle Dnepri jõe, külastuse jooksul kõlas linnas korduvalt õhuhäire.
Ühisel pressikonverentsil teatasid Merz ja Zelenskõi Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist: umbes 1 miljard eurot sõjalisteks kulutusteks, sealhulgas droonipüüdurite ühistootmiseks, pikamaarelvadeks, lahingdroonideks ja satelliittehnoloogiaks; umbes 350 miljonit eurot energeetikasektorile enne talve generaatorite, alajaotusseadmete ja remonditööde jaoks. Merz kutsus Putinit lõpetama rünnakud Ukraina vastu ja näitama valmisolekut läbirääkimisteks, öeldes, et kõnelused saavad toimuda alles siis, kui relvad vaikivad.
Külastuse käigus allkirjastasid Ukraina ja Saksamaa 15 kokkulepet ja dokumenti koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro, mis hõlmasid julgeolekukoostööd, relvatööstust, hankeid ja ühiseid projekte. Allkirjastati eraldi lepe droonivastase võitluse koostöö süvendamiseks, mille kohaselt Saksamaa hakkab laiemalt kasutama Ukraina kogemust – Merz viitas 4. augustil Saksamaal Leipzigis toimunud Vene droonirünnakule lennuväljale. Kaitseministeerium sõlmis memorandid Diehl Defence'iga (tuhandete IRIS-T rakettide ja komplektide hange, liigessuurtükimürsud), HENSOLDT'iga (valveradarid) ja Quantum Systemsiga (droonipüüdurid). Riiklikuks Kaardiväeks allkirjastati lepe Quantum Systems'i ja Ukraina Frontline Robotics'iga droonide tootmise lokaliseerimiseks Saksamaal. Energeetikavaldkonnas sõlmiti koostöömemorandumid Siemens Energy Global'iga, Ukrenergo allkirjastas dokumendid 50Hertz Transmission GmbH ja Amprion GmbH'ga. Riigikaitse ja Saksa Siseministeerium allkirjastasid ühise kavatsuste deklaratsiooni mehitamata süsteemide tõrje kohta. Lisaks teatasid pooled ettevalmistustest nn droonileppe (Drone Deal) sõlmimiseks ning Zelenskõi sõnul valmistatakse ette ka üle 1000 km laskekaugusega relvade ühist arendust ja tootmist.
Merz teatas, et Saksamaa kavatseb koos Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga korraldada talvel Berliinis "Tahtlike koalitsiooni" kohtumise, et koordineerida edasist abi. Samuti kinnitas ta Saksa toetust Ukraina EL-i liikmesuse kiirendamisele, mainides taas oma varem välja pakutud assotsieerunud liikmesuse formaati, ning rõhutas Ukraina vajadust jätkata õigusriigi ja korruptsioonivastaseid reforme.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia käsitles visiiti kui tugeva solidaarsuse ja võrdse partnerluse märki. Rõhutati, et Merz tuli vaatamata Venemaa ähvardustele ja otsestele löökidele Kiievi pihta. Toodi esile konkreetsed tulemid: 1,3+ miljardi euro suurune pakett, 15 kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro, droonivastase koostöö lepe, IRIS-T / HENSOLDT / Quantum / Siemens Energy / Ukrenergo / Naftogaz memorandumid ning kavandatav Berliini kohtumine. Erilist tähelepanu pöörati tööstuslikule koostööle – "droonilepingule" ja Ukraina droonide tootmise lokaliseerimisele Saksamaal. Energeetikavaldkonna üksikasjad (Shmyhali sõnul 557 miljonit eurot Energiat toetavasse fondi, kokku üle 800 miljoni, 50 miljonit Tšornobõli "Varjendile" ning 155 miljoni euro eest energialepinguid) said samuti omaette kajastuse.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Välismaa (Saksa, Prantsuse, Aserbaidžaani, Katari, USA, Hongkongi) allikad vaatlesid visiiti laiemas Euroopa julgeoleku kontekstis. Esile tõsteti Merzi sõnumit "kui Venemaad ei peatata, pööratakse tema sõjamasin varem või hiljem meie vastu" ning tema valmisolekut läbirääkimisteks pärast relvarahu. Rahvusvahelised väljaanded keskendusid üllatusvisiidi vormile, majandusminister Reiche ja suurettevõtete (Siemens Energy, Hensoldt, Diehl Defence, Quantum Systems) kaasamisele ning esitasid paketi peamiselt sõjaliste numbrite kaudu (1 miljard sõjalist, 350 miljonit energeetilist), mitte 1,3+ miljardi euro üldnumbrina. Korduvalt märgiti Merzi survet Ukraina reformidele (õigusriik, korruptsioonivastane võitlus) seoses EL-i laienemisega, sealhulgas assotsieerunud liikmesuse ideed. Aserbaidžaani, Katari ja Prantsuse meedia rõhutas geopoliitilist sõnumit: vastu hakkamine Vene ähvardustele, sõja mõju kogu Euroopale ning Berliinis kavandatav kohtumine.
Kus kajastused lahknevad
Toetus paketi kogumahu kirjeldus erineb allikate vahel: mõned (sh Reuters oma külastuseelse eelvaatega ja mõned välismeediakanalid) esitasid paketi suuruseks "üle 1 miljardi euro" – see kajastab ainult sõjalist osa. Ühise pressikonverentsi järel kirjeldasid Zelenskõi ja Merz paketti kui "üle 1,3 miljardi euro" – see sisaldab nii sõjalist kui ka energeetilist osa.
Samuti on Ukraina energeetikaminister Denõs Shmyhali sõnul erinevaid versioone Saksa panusest Ukraina Energiat toetavasse fondi: mõned allikad märgivad 557 miljonit eurot (kogupanuse ületamisega üle 800 miljoni), üks allikas mainib 250 miljonit eurot.
Taust
Venemaa on suurendanud kaugmaa droonide ja rakettide rünnakuid Ukraina linnade vastu nii enne visiiti kui ka selle ajal. 28. septembril tabas Vene droon Kesk-Kiievis asuvat Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet, tappes kaks ja haavates seitse inimest. 4. oktoobri hommikul lõi Vene droon Kiievi Põhjasilda. Vahetult enne Merzi visiiti hoiatas Venemaa välisministeerium välisriikide kodanikke ja diplomaatilist personali Ukrainast lahkuma, ähvardades jätkuvaid lööke. Saksamaa on alates 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulise sissetungi algusest olnud üks Ukraina suuremaid kahepoolseid toetajaid, pakkudes kümneid miljardeid eurosid tsiviil- ja sõjalist abi.