ELi kõrge esindaja välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes
Euroopa Liidu kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal juhib ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Ametikoht loodi Lissaboni lepinguga 2009. aastal, asendades varasema liidu kõrge esindaja ja ühenduse kõrge esindaja ametikoha. Kõrge esindaja on ühtlasi ka Euroopa Komisoni asepresident ja juhatab ELi välisasjade nõukogu. Alates 2024. aasta detsembrist on sellel ametikohal Kaja Kallas.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
EL-i saadikud leppisid kokku suurimas Vene-vastases sanktsioonipaketis
Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues suures sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Pakett hõlmab 743 füüsilist ja 826 juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga, 77 isikut, kes valiti Venemaa Riigiduumasse okupeeritud Ukraina territooriumidelt, ning kolme Venemaa Keskvalimiskomisjoni liiget. Samuti pikendati keemiarelva leviku ja kasutamise sanktsioonirežiimi. Formaalne kinnitamine toimub 12. oktoobril Luxembourgis EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
-
ELi riigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF). Vahendid olid alates 2023. aasta kevadest blokeeritud Ungari veto tõttu, mille uus peaminister Péter Magyar pärast valimisvõitu tühistas. Kokkuleppe teatas ELi välispoliitaja Kaja Kallas oma X-i kontol.
-
Kallas kavatseb soovitada sanktsioone isikute vastu, kes korraldasid Vene valimisi Ukraina okupeeritud aladel
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas teatas 21. septembril sotsiaalvõrgustikus X, et kavatseb soovitada piiravaid meetmeid isikute vastu, kes aitasid korraldada Venemaa Riigiduumasse toimunud valimisi Ukraina okupeeritud aladel. Kallas nimetas valimisi veel üheks tõsiseks löögiks Vene demokraatiale ning märkis, et Kreml surus maha kriitikat, keelas ainsa sõjavastase registreeritud erakonna tegevuse ja takistas rahvusvaheliste vaatlejate juurdepääsu. Vene parlamendivalimised toimusid 18.–20. septembrini Venemaal ja Ukraina okupeeritud territooriumil; valimisi on hukka mõistnud ka Šveits ja Saksamaa.