ELi riigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF). Vahendid olid alates 2023. aasta kevadest blokeeritud Ungari veto tõttu, mille uus peaminister Péter Magyar pärast valimisvõitu tühistas. Kokkuleppe teatas ELi välispoliitaja Kaja Kallas oma X-i kontol.
Põhipunktid
- ELi liikmesriigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF).
- 900 miljonit eurot suunatakse ELi Ukraina sõjalise abi missioonile (EUMAM Ukraina).
- 1 miljard eurot läheb uue sõjavarustuse ühisele hankele.
- 4,7 miljardit eurot hüvitatakse ELi liikmesriikidele nende Ukrainale juba antud sõjalise abi eest.
- Vahendid olid blokeeritud alates 2023. aasta kevadest Ungari endise peaministri Viktor Orbáni veto tõttu; Ungari uus peaminister Péter Magyar tühistas veto.
- Lõpliku otsuse peavad langetama ELi kaitseministrid ELi Nõukogu istungil esmaspäeval, 28. septembril.
- Kaja Kallas nimetas kokkulepet "headadeks uudisteks Ukrainale ja halbadeks uudisteks Venemaale".
Miks see on oluline
Kokkulepe avab Ukrainale suure sõjalise ja kaitsealase rahastuse pärast enam kui kaheaastast blokaadi ning eemaldab olulise allika ELi sisemisest erimeelsusest, mis oli seotud Ungari valitsusvahetusega. Samuti on see seotud Ukraina lähiaja kaitserahastuse vajadustega, sealhulgas teadaoleva kaitseministeeriumi eelarvepuudujäägiga, ning annab märku ELi jätkuvast valmidusest suurendada sõjalist abi Ukrainale Vene hübriidsurve tingimustes.
Mis juhtus
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Euroopa rahufondist (EPF) Ukrainale. Kokkuleppe teatas ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas oma X-i kontol. 900 miljonit eurot eraldatakse ELi Ukraina sõjalise abi missioonile (EUMAM Ukraina), 1 miljard eurot suunatakse uue sõjavarustuse ühisele hankele ning 4,7 miljardit eurot läheb ELi liikmesriikide hüvitamiseks nende Ukrainale juba osutatud sõjalise abi eest. Tegemist on poliitilise kokkuleppega; lõpliku otsuse peavad langetama ELi kaitseministrid ELi Nõukogu istungil 28. septembril. Vahendid olid blokeeritud alates 2023. aasta kevadest Ungari veto tõttu, mille Ungari uus peaminister Péter Magyar pärast Viktor Orbáni valimisvõitu tühistas. Kallas nimetas kokkulepet "hea uudisena Ukrainale ja halva uudisena Venemaale" ning märkis, et Moskva hübriidrünnakud on suunatud Euroopa hirmutamisele Ukrainale antava toe vähendamiseks, kuid Euroopa teeb vastupidist.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keelekanalite pealkirjad esitavad kokkulepet peamiselt läbimurdena ELi sõjalises toetuses Ukrainale, kasutades korduvalt väljendeid nagu "blokaadist vabastatud", "kokku lepitud" ja "eraldatud kaitseks". Ukraina ajakirjandus toob esile Kaja Kallase sõnastuse "halb uudis Venemaale, hea uudis Ukrainale" ning rõhutab Ungari valitsusvahetuse rolli kokkuleppe võimaldamisel. Ukraina meedia seob EPF-i vabastamise riigi kaitseministeeriumi eelarvepuudujäägi ja droonide hankevajadustega, keskendudes tagajärgedele Ukraina kaitserahastusele.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ainus mitte-ukrainakeelne allikas, ingliskeelne Hongkongi väljaanne South China Morning Post, kajastab sama otsust, kuid esitab selle pealkirjas USA dollari summa, mitte eurodes summat nagu kõik ülejäänud allikad.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel on kaks peamist lahknevust. Esiteks viitab ühe artikli pealkiri summale kui "7,5 miljardit USA dollarit", samas kui kõik ülejäänud allikad kirjeldavad seda kui 6,6 miljardit eurot Euroopa rahufondist. Teiseks oli Saksamaa varem teinud ettepanegu suunata kogu Ungari vabastatud 6,6 miljardit eurot otse Ukrainale, kuid kõik ELi liikmesriigid seda ei toetanud; juunis oli Poola sellele vastu ja nõudis oma 450 miljoni euro ulatuses fondi kaudu antud abi täielikku hüvitamist.
Taust
Euroopa rahufond (EPF) on 17 miljardi euro suurune ELi eelarveväline rahastu, mis loodi märtsis 2021 partnerriikidele sõjalise ja kaitsealase abi rahastamiseks. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022 kasutati EPF-i esimest korda surmavate relvade tarnimiseks rünnaku all olevale kolmandale riigile. EPF-ist maksed nõuavad kõigi ELi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu. EPF-i vahendid Ukrainale olid blokeeritud alates 2023. aasta kevadest Ungari veto tõttu endise peaministri Viktor Orbáni all. Ungari uus peaminister Péter Magyar, kes võitis Orbáni valimistel, tühistas veto valimislubaduse täitmiseks. Eraldi eraldas Euroopa Komisjon 18. septembril Ukrainale 3,3 miljardit eurot droonide ja rakettide ostuks. Ukraina silmitsi seisab teadaoleva kaitseministeeriumi 27 miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägiga, mis võib ohustada droonide varustust; Euroopa Komisjon ja IMF peavad Ukraina valitsusega läbirääkimisi võimaliku lahenduse leidmiseks.