Ukraina President
Ukraina president on Ukraina riigipea. Presidente valitakse rahvahääletusel viieks aastaks ning ta on riigi suveräänsuse, põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagaja. Praegune president on Volodõmõr Zelenskõi, kes valiti 2019. aastal.
-
Ukraina korruptsioonivastased organid hoiatavad infosõja ja teise „Kartaago” etapi eest
Ukraina korruptsioonivastaste organite juhid hoiatavad, et teise „Kartaago” operatsiooni avalikustamise järel võib alata laialdane infooperatsioon ja nende usalduse diskrediteerimine. Kuigi väidetavalt saadi korraga peatada uurimine, kinnitavad nad, et „Kartaago-2” uurimine jätkub.
-
Zelenskyi allkirjastas riigiteenistuse ja kohaliku omavalitsuse konkursside etapipisase taastamise seaduse
President Volodymyr Zelenskyi allkirjastas seaduse, mis taastab etapipiselt konkursid riigiteenistuse ja kohaliku omavalitsuse ametikohtadele. Esmalt taastatakse A-kategooria, seejärel B- ja C-kategooria konkursid tingimustes, kus ei toimu aktiivseid lahinguid. Seadus käsitleb ka sõjaperioodil ilma konkursita täidetud ametikohti ning annab veteranidele eelistuse võrdse kutseoskuse korral.
-
Venemaa raket-rünnak tabas Kõmisšuvaka humanitaarabi keskust ja varjupaika
Venemaa õhuruudud tabasid 2. novembril Kõmisšuvakas Zaporižža oblastis kooli, kus jagati humanitaarabi, ning seejärel uuesti varjupaika, kus viibis inimesi. Hirmutavad tagajärjed põhjustavad ohverite arvu pidevaid muutusi: hiljem teavitati 37 hukkunust, viis vigastatud ja 58 kadunaks. Osa inimesi jäi varjuhunnikesse ning otsimis- ja päästetööd jätkusid.
-
Ukraina pikendas sõjaseisundit ja üldmobilisatsiooni 90 päeva võrra
Ukraina parlament pikendas 26. oktoobril sõjaseisundit ja üldmobilisatsiooni veel 90 päeva, kuni 29. jaanuarini 2027. Sõjaseisundi pikendamise toetas 293 rahvusdeputaati, üldmobilisatsioні pikенemise — 281 депутат.
-
Venemaa raket ja droone ründasid Ukraimat, peamine sihtmärk oli Kiiev
Venemaa korraldas ööl 21.–22. oktoobrini Ukraina vastu massiivse kombineeritud raket ja droonide ründe, mille peamine sihtmärk oli Kiiev. Kiievis tulid rünnakud kolmes baliistiliste rakettide lainena, mis kahjustasid elanikke ja tsiviilinfrastruktuuri ning häiritsid liiklust ja metroo. Zelenskij seostas ründe vahetult pärast toimunud läbirääkimistega, näidates tema hinnangul, et Venemaa suhtes sõja lõpetamisse pole tegelikku muutust.
-
Endine prokuratuuriametnik sai süüdistuse operatsioonis „Kartaago”
Ukraina riigi korruptsioonivastane büroo (NABU) ja spetsialiseeritud korruptsioonivastane prokuratuur (SAP) teavitasid 22. oktoobril kahtestatud üksnes endisele Ukraina prokuratuuri peakantseleeli ühe osakonna juhile. Ta on osaluse kahtlustuses „Kartaago” operatsioonis paljastatud kuritegelikus组织onis ning kõrgem korruptsioonikohus määras talle 60 päevaks vahi alla 8 miljoni grivna suuruse võimaliku kautsiooniga. Uurimine jätkub ning võimalikke teisi osalejaid veel otsitakse.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.
-
Ukraina parlament võttis vastu rahvusvähemuste haridusseaduse, mida Ungari nõudis
Ukraina Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduse nr 16119, mis laiendab Euroopa Liidu ametlike keelte kõnelevate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste laste õigust õppida emakeeles riigikeele kõrval. President Volodymyr Zelenski seaduse allkirjastas. Ungari oli selle seaduse vastuvõtmist seadnud oma tingimuseks kahe Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisklastri – „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" – avamisele. ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) oli 12. oktoobril valmis heaks kiitma ELi läbirääkimispositsioonid nende klastrite avamiseks ning 13. oktoobril Luxembourgis toimuval Ukraina–ELi valitsustevahelisel konverentsil plaanitakse klastrid ametlikult avada.
-
Miami läbirääkimised lõppesid enneaegselt pärast Trumpi ja Putini diislilepingut
9. oktoobril toimusid Miamis USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO esindajate kõnelused Venemaa sõja lõpetamiseks enne talve. Päeval, mil pidi algama läbirääkimiste teine päev, teatas president Donald Trump telefonikõnest Vladimir Putiniga ja kokkuleppest tarnida Vene diislikütust USA ja maailma turgudele. USA rahandusministeerium väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. Ukraina delegatsioon otsustas reisi pooleli jätta ja naasis koju. President Volodymyr Zelensky nimetas Trumpi otsust nõrgaks ning ütles, et Ukraina läbirääkijate meeskonda kasutati "katteloorena" paralleelsete Washingtoni-Moskva kokkulepete varjamiseks.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
Ukraina presidendi nõunik: Venemaa varustab Shahed-droonid ja juhitavad pommid uue satelliidivaba navigatsioonisüsteemiga
Ukraina presidendi nõunik Serhiy Beskrestnov (hüüdnimega Flash) teatas 19. septembril Facebookis, et Venemaa kavatseb paigaldada Shahed-droonidele ja juhitavatele lennukipommidele (KAB) uue navigatsioonisüsteemi nimega Ariadna. Tema sõnul töötab see maismaal asuvaid raadiomajakaid kasutades ega vaja satelliitsidet, mistõttu on see vastupidav elektroonilise sõja vastastele meetmetele ja võimaldab tabada sihte kuni 100 km kaugusel Ukraina territooriumil.
-
Ukraina piirivalve: Valgevene on taas sisse lülitanud Vene droonide signaali võimendavad repiiterid
Ukraina riikliku piirivalveteenistuse pressiesindaja Andrii Demchenko sõnul on Valgevene oma territooriumil uuesti sisse lülitanud repiiterid, mis võimendavad Vene Shahed- ja Gerber-droonide signaali, võimaldades neil lennata sügavamale Ukrainasse ning tabada sihtmärke Lääne-Ukrainas, sealhulgas Poola piiri ääres asuvat Jahodõni piiripunkti. Demchenko kinnitusel keelas Valgevene repiiterid varem pärast president Zelenski hoiatust, kuid on need nüüd taas aktiveerinud. Ühtlasi teatas ta, et Valgevene poolel ei ole praegu Ukraina piiri ääres valmisolevat löögirühma piiri ületama.
-
Iraan palus Venemaalt moodsamaid Geran-5 tüüpi droone, et kasutada neid Iisraeli ja USA vastu
Iraan on pöördunud Venemaa poole sooviga saada moodsamaid Geran-5 reaktiivmootoriga droone, mida kavatsetakse kasutada sõjas Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide vastu, teatas Financial Times, viidates Lääne luureandmetele. Tegemist on Vene-Iraani droonikoostöö ümberpööratud suunaga: Iraan tarnis varem Venemaale Shahed-ründedroone, mille edasiarenduseks on Vene Geran-seeria.