Venemaa kaitseministeerium
Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium on föderaalne täitevorgan, mis vastutab Venemaa relvajõudude sõjapolitika ja juhtimise eest. Seda juhib kaitseminister ning selle peakorter asub Moskvas.
-
Venemaa kaitseministeerium väitis, et tulvatas 1336 ukrainalist drooni
Venemaa kaitseministeerium teatas, et öö jooksul tulvatas 1336 ukrainalist drooni. Moskva linnapea Sergei Sobjanin ütles, et alates 15. novembri õhtust lendasid Moskva piirkonna suunas ligikaudu 600 drooni, millest 191 neutraliseeriti enne Moskvat jõudmist.
-
USA vahendatud Ukraina ja Venemaa töökohtumised toimuvad 10.–11. novembril Abu Dhabi
USA vahendatud Ukraina ja Venemaa töökohtumised toimuvad 10.–11. novembril Abu Dhabi. Kolmepoolsel kohtumisel käsitletakse pärast sõjaohu kujunevaid ohutuslahendusi, deeskalatsiooni, humanitaarmeetmeid ja edasisi samme suunas rahule. Venemaa delegatsiooni juhib Vladimir Medinski, USA poolt esindavad tõenäoliselt Steve Witkoff ja Jared Kushner. Samal nädalal kohtuvad USA esindajad ka Brüsselis Euroopa ja NATO esindajatega.
-
Venemaa õhuruudud Kõmõšuvahhas surmatasid vähemalt 31 inimese
Venemaa ründas 2. novembril Zaporižža oblastis Kõmõšuvahha kooli ja selle kõrval asuvat varjupaika, kus jagati humanitaarabi. Esialgu oli ohvrite arv 26, hiljem kasvas see 31-ni; Volodymyr Zelenskyi teatas hiljem 33 hukkunust. Päästetööd jätkusid ning kadunute arv kasvas 48-lt 58-le.
-
ÜRO komisjon: Venemaa rünnakud Ukraina energiatarvel on sõjalised kuriteod ja kuriteod inimkonna vastu
ÜRO sõltumatu vahendajate komisjon tuvastas, et Venemaa tahtlikud ja süstemaatilised rünnakud Ukraina tsiviilenergiainfrastruktuurile on sõjalised kuriteod ning kuriteod inimkonna vastu. Komisjon esitles aruande ÜRO Generalassamblee 81. istungjärgule ja також kogus tõendeid inimkaubanduse kohta, mis on seotud välismaiste meeste värvamisel Venemaa relvajõududesse.
-
Venemaa pommitas Zaporožžjat juhtpommidega: hukkus vähemalt 15 inimest, sealhulgas lapsed
10. oktoobri varahommikul tabas Venemaa Zaporožžjat juhtpommidega (KAB), lüües viiekordse elamuhoone ja põhjustades tsiviilohvreid. Rünnakus hukkus vähemalt 15 inimest (hilisemad andmed kuni 20), sealhulgas lapsed; haavata sai kümneid inimesi. President Zelenskõi seostas rünnaku Venemaa nn tänuga USA sanktsioonide leevendamise eest Venemaa diislikütuse ekspordil.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Venemaa ründas Kijevit ja Kijevi oblastit ballistiliste rakettide ja droonidega; hukkus laps ja vähemalt kaks naist
Ööl vastu 30. septembrit 2026 korraldas Venemaa suuremahulise kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiataristu vastu, peamise sihtmärgina Kijev ja Kijevi oblast. Rünnakus kasutati Tsirkon/Onüks ja Iskander-M/S-400 rakette ning 188 drooni, millest 86 olid reaktiivsed Shahed-tüüpi. Hukkus laps Võšgorodis ja vähemalt kaks naist Kijovis, kannatada sai energiataristu ning elamuid mitmes piirkonnas.
-
Ukraina rünnak jättis Moskva suurima naftatehase seisma
Ukraina kaitsjõudude öösel 20. septembri vastu rünnak Moskvas ja Moskva oblastis tabas Gazpromneft-Moskva naftatehast Kapotnja linnaosas, kus mõlemad peamised toornafta destilleerimisseadmed said tulekahju kannatada ja tehas peatas naftatöötluse. Ukraina peastaap teatas, et Ukraina löögid on kuni 21. septembrini rivist välja löönud üle 45% Venemaa projekteeritud naftatöötlusvõimsusest. ISW hinnangul jätsid Vene võimud õhutõrjesireenid ja SMS-hoiatused õhku lülitamata, eelistades kõrget valimisaktiivsust riigiduuma valimistel.