Ukrainska Pravda
Ukrainska Pravda on 2000. aastal Georgi Gongadze ja Olena Prõtula asutatud Ukraina veebileht. See on üks Ukraina juhtivaid sõltumatuid meediaväljaandeid, mis tuntud uuriva ajakirjanduse ja poliitiliste uudiste poolest. Väljaanne kajastab regulaarselt Ukraina õiguskaitseasutuste tegevust, valitsuse otsuseid ja rahvusvahelisi sündmusi.
-
Pentagoni järelevalveinspektor lükkas tagasi senaatorite uurimistaotuse Starlinki ja Starshieldi piirangute kohta
Pentagoni sõltumatu järelevalveinspektor keeldus üheksa US-senaatori kaheparteilisest taotusest uurida Ukraiinas keelatud Starlinki ja Starshieldi kiirusi. Ta forwards küsimused USA õhuvägedele ning teatas, et otsust võidakse uue teabe korral üle vaadata. Oktoobri piirangute täpne põhjus ja otsuse tegemine jäid ebaselgeks.
-
Humanitaarne missioon Oleshkysse: relvade vaikimine võimaldab abi ja evakueerimist
Ukraina ja Venemaa leppisid kohaliku relvade vaikimise peale Oleshkysse humanitaarse missiooni tegemiseks. Vaikimine kestis 27. oktoobri kell 03.00-st 1. novembri kell 22.59-ni ning selle ajal ei registreeritud rikkumisi. Missiooni eesmärk on viia elanikele toitu ja ravimeid ning võimaldada soovijatel ohutult lahkuda; koos tegutsevad Ukraina, Venemaa ja USA esindajad.
-
Venemaa reaktiivne droon ründas Dnipro raudteejaama platformi, surmades 14 inimest
29. oktoobril umbes kell 11.00 ründas Venemaa Dnipro oblastis nelja reaktiivse ründedrooniga. Kolm drooni suutis õhukaitse hävitada, kuid üks tabas Dnipro raudteejaama platformi, kus ootasid reisijaid. Hiljematel andmetel surid 14 inimest ja 14 said vigastusi; 13 kannatanut hospitaliseeriti.
-
USA viivitab PAC-3 Patriot-raketide saatmisega Ukrainale, PAC-2 kohalised jätkuvad
USA on teatanud, et Ukrainale viivitatakse Patriot-süsteemi PAC-3 raketi, mida kasutatakse peamiselt ballistiliste eesmärkide tabamiseks. Samal ajal jätkub vanemate PAC-2 raketete ning muud eurooplasede poolt rahastatud relvade saatmine PURLi mehhanismi kaudu. NATO ülemkindlasti kinnitab, et pakettidega pole viivitust, kuid liitlaste allikad on ettearvamatuses ja kahtlevad, et lisaraketid jõuavad Ukrainale enne USA kongressi vahevalimisi.
-
Ukrainalane droon ründas öösel Kharkivi õppeasutust
Venemaa okupatsiooniarmee droon ründas öösel Kharkivi õppeasutust. Samожegi hukkus 28. oktoobril Kharkivis rünnaku tagajärjel üks inimene ja sai haavada neli inimest, kirjeldatakse ka Xolodohorižski rajooni rünnakut, mille järel süttis põle.
-
Ukraina üldstaabi andmetel kaotas Venemaa päevas 1560 sõdalast
Ukraina üldstaabi andmetel kaotas Venemaa 28. oktoobri ööpäeva jooksul 1560 sõdalast. Pärast sellist päeva oli Venemaa kogukaod alates täismahuka sissetungi algusest ligikaudu 1 584 910 inimese. Üldstaab teatas ka ühe lennuki, ühe tanki, viie jalaväe laevastiku masina, 25 tükeeesu ja 1614 operatsioonilis-taktikalise taseme drooni kadumisest.
-
Trump: Zelensky ja Putin kohtuvad peagi; kolmepoolne kohtumine Abu Dhabis on ajalooline
USA president Donald Trump teatas, et Volodymyr Zelenskii ja Vladimir Putin kohtuvad peagi, kuid ei täpsustanud kohtumise kuupäeva, kohta ega vormi. Samal ajal valmistab Ukraina ette kolmepoolset tehnilist kohtumist Ameerika Ühendriikidega ja Venemaaga Abu Dhabis, орijatel seda novembri alguseks. Ukraina ootab täpset kuupäeva pärast 4. novembrit ning sõltub kohtumise toimumine muu hulgas USA kättesaadavusest ja olukorrast Lähiaas.
-
Venemaa kaotanud ööpäevas 1510 sõdurit, kõige aktiivsem suund Pokrovsk
Ukraina riigikantselei teatas, et möödunud ööpäeva jooksul toimus eskliivis 191 lahingut ning Venemaa kaotas 1510 sõdurit ja kümneid tehnikaühikuid. Kõige rohkem ründeid tehti Pokrovski suunas. Ukraina raketeväed ja artilleria tabasidid Venemaa droonide juhtimispunkti.
-
Soome ja Norra liidrid kutsusid Putinit telefoniga kõnelema Ukraina sõja asemel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre kutsusid 27. oktoobril Vladimir Putiniga telefonikõnele, et arutada sõda Ukrainas. Nad toimisid oma riikide liidritena, mitte Euroopa Liidu esindajatena, ning edastasid Volodymyr Zelenskyile oma hinnangu, et Venemaa on tõsiselt valmis Abu Dhabi kohtumiseks. Euroopa Komisjon aga ei näe Putini puhul erilist valmisolekut rahuülesannetel osaleda.
-
Venemaa ründas Ukrainalt 88 drooni ja ühe ballistilise raketiga
Venemaa ründas 28. oktobri öösel Ukrainalt ühe «Іскандер-М»/S-400 ballistilise raketi ja 88 ründdrooni abil. Ukraina õhukaitse oli 08:00ni znevanud või pärsinud 71 drooni, kuid mitu droна jäi õhule ja lahingutegevus jätkus. Ründe mõju registreeriti kaheksas kohas ning ühes neist, Kharkovis, sai põhjustada korterelulehe ja vigastused viiele inimesele.
-
Zelensky: Ukraimas on vaja vähemalt kuut kuud ettevalmistust ohututeks valimisteks
Volodõmyr Zelenskij vastas Donald Trumpi ettevaatusele, nõudes valimiste ohutuks läbiviimiseks ajutist vahepealse ning vähemalt kuut kuud ettevalmistust. Ta kaitstud oma järsustatud kriitikat USAsuhtes kui vajalikku reaktsiooni probleemidele ja väljendas valmisolekut kaaluda mis tahes vaikse vahenduse piirid.
-
Nii valitsus eraldab Ukrainale 1,2 miljardit eurot mittemilitaarset abi
Nii valitsus eraldab Ukrainale 1,2 miljardit eurot mittemilitaarset abi 2027.–2029. aastaks. Paketi kuulutati 28. oktoobril Kiievis ning selle prioriteetideks on energia ja veevarustus, taastamine, kriitilise infrastruktuuri kaitse ja ettevõtluse toetamine.
-
Kolm meredrooni ründasid konteerilaeva CONTSHIP JET, 18 meremeest päästeti
Kolm meredrooni ründasid 28. oktoobril 2026 Bulgarija majandusvöötmes Liiberia lipuga konteerilaeva CONTSHIP JET. Kõik 18 laevameest evakueeriti ja viiakse Varnasse, teadaolevalt ilma vigastusteta; laev uppus ööl 29. oktoobril. Ründamise eest vastutajat ei ole kindlaks tehtud.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Ukraina üldstaabi andmetel kaotas Vene vägi päevaga 1400 sõjaväelast
Ukraina üldstaabi 27. oktoobri andmetel toimus eelneva päeva jooksul 196 lahingukohtumist. Vene vägi втратила 1400 sõjaväelast ning arvukalt relvasüsteeme, autotehnikat, eritehnikat ja operatsioonitaaktilisi droone. Koguvõidud on hinnatud ligikaudu 1 581 840 sõjaväelase ja 584 252 drooni lossile.
-
Venemaa raketilaud kahjustas Kiievi Põhja-silda ja metroo
Venemaa ründas Kiievi 26. oktoobri õhtul ja 27. oktoobri ööl kahe lainena ballistiliste rakettidega. Rünnakutes sai surma 46-aastane naine ning vigastada 14 või 15 inimest, olenevalt esialgsest või hilisemast ohvrite arvust. Kahjustada said muu hulgas Põhja-sild, metroo infrastruktuur, ülikooli campus, haiglad ja elamud.
-
Ukraina droonid ründasid Venemaa ammoonilaohoid Khrustalnis
Ukraina droonid ründasid Venemaa väe ammoonilaohoid Khrustalnis ajal, mil linn on Venemaa okkupatsiooni all. Rünnaku järel süttisid põlema laohoid ja toimus tugev sekundaarne detonatsioon. Samal ajal teatasid Ukraina väed про вилучení ning rünnakud teistele Venemaa varustus- ja trooppositsioonidele okupeeritud territooriumil.
-
Rootsi piirpolitsei peatasid endise Ukraina parlamendiliikme Dmytro Sviatashi
Rootsi piirpolitsei peatas 22. oktoobril Stockholmi Arlanda lennujaamas endise Ukraina parlamendiliikme Dmytro Sviatashi ning keelas tal riiki siseneda. Ta on pandud väljavõtte kaitse alla ning tema kaitsja vaidlustab väljaandmist Ukrainasse, väites, et Rootsi otsus on poliitiliselt motiveeritud.
-
Konotop jäi pärast rünnakut viiendaks päevaks elektrikatkestus
Konotop jäi pärast 24. oktoobri öistist rünnakut viiendaks päevaks elektrikatkestus, sest rünnakus kahjustusid mitu energiaobjekti. Elanikud elasid ühisel ja veevarustus toimis ajakava järgi, samal ajal kui häda- ja koolitöö jätkusid. Valitsus andis korralduse elektri taastamiseks ning kütuse tagamiseks, et toetada generaatoreid.
-
Poola kohaliku omavalitsuse koostöö Lviviga katkeb UPA-aastale pühendatud otsuse tõttu
Poola kohaliku omavalitsuse esindajad peatasid või lõpetasid koostöö Lvivi ja Lvivi oblastiga pärast Lvivi oblastrada otsust tähistada 2027. aastat Ukra-insurgentsiarmee, Roman Shukhevychi ja Oleh Olzhychi aastana. Przemyśli linn suspendis partnerluse, kuid Lublini voivoodship lõpetas koostöö täielikult.