Venemaa korraldas öösel Kiievis ulatusliku ballistiliste rakettide ja droonide rünnaku

Miks see on oluline

See oli üks suuremaid kombineeritud raketi- ja droonirünnakuid Kiievi vastu, mis tabas tsiviilobjekte, sealhulgas sünnitusmaja, elumaju, ladusid ja sorteerimiskeskust. Rünnak toimus vahetult pärast seda, kui Ukraina oli nõustunud kohese relvarahuga ja 51 ÜRO liikmesriiki kutsus Venemaad sama tegema, mistõttu kujunes see rahvusvahelises kajastuses vastuseks diplomaatilisele initsiatiivile. Zelenskõi sidus rünnaku ajastuse oma kohtumisega kuue USA esindajaga Lindsey Grahami sanktsiooniseaduse teemal ning kasutas intsidenti survemeetodina lisaraketitõrje ja tugevamate sanktsioonide saamiseks. Rünnak annab ka konkreetse kontrollitava andmepunkti õhutõrje tulemuslikkuse kohta.

Mis juhtus

23.–24. septembri öösel, veidi pärast kella ühte, kuulutasid Ukraina õhujõud Kiievis ja enamikus oblastites välja kõrgeima ehk punase õhuhäiretaseme seoses ballistiliste rakettide ohuga. Õhujõud teatasid ballistiliste rakettide liikumisest Kiievi suunas Poltava ja Tšernigivi oblastitest. Veidi hiljem kostis Kiievis mitmeid tugevaid plahvatusi.

Vene-poolse rünnaku osana tulistati Kiievi pihta Zirkoni ja Iskander-M/S-400/KN-23 tüüpi ballistilisi rakette. Rünnak toimus kolmes ballistiliste löökide laines. Kokku tulistas või surus maha Ukraina õhukaitse 227 õhuobjekti: neli Zirkonit, kolm Iskander-M/S-400/KN-23 ballistilist raketti, ühe Banderol/Dan-T ja 219 Shahed/Gerbera tüüpi drooni.

Tulemusena hukkus kaks inimest: 57-aastane naine Podilskõi rajoonis ja 65-aastane mees Solomjanski rajoonis. Haavata sai vähemalt kaheksa inimest vanuses 25–77, nende seas politseinik. Esialgu teatas linnapea Klõtško ühest surnust ja kahest haavatust, hiljem kahest surnust ja kuuest haavatust; lõplikuks jäi Riikliku Erakorralise Teenistuse (DSNS) number – kaks surnut ja vähemalt kaheksa haavatut.

Rünnak kahjustas elumaju, ladusid ja haldushooneid. Solomjanski rajoonis hävinesid osaliselt laohooned ja tuli levis keldrikorrustele; kolm inimest hospitaliseeriti. Podilskõi rajoonis kahjustasid raketitükid sünnitusmaja fassaadi 1.–5. korrusel, aknaid ja uksi, samuti kõrvalolevat kliinilist diagnostikakeskust; sünnitusmaja parklas süttisid neli autot ja sealt leiti ühe inimese laip. Kõik patsiendid, lapsed ja personal viibisid rünnaku ajal varjendis ning said terveks jääda. Sünnitusmaja varjendis sündis kell 02:05 poiss. Dnipro rajoonis sai kannatada kolmekorruseline haldushoone, üks inimene sai viga; teisel aadressil hävis eramaja, üks inimene päästeti ja kaks naabermaja said kahjustada. Darnõtskõi rajoonis langes raketitükk teele ja eraldi kohas põles kolm autot. Lisaks kahjustati muu hulgas kahte «Nova Poshta» postkontorit ja Pokrovski kirikut.

Kell 02:05 sündis sünnitusmajas poiss; kõik patsiendid ja töötajad olid varjendis ja keegi ei saanud vigastada. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas ka elektri- ja veevarustuse katkestustest linnas.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad kirjeldavad rünnakut üksmeelselt Vene rünnakuna Kiievi vastu ning rõhutavad kahjustusi tsiviiltaristule: sünnitusmaja, elumajad, «Nova Poshta» sorteerimisdepoo, Pokrovski kirik, laohooned ja sõiduautod. President Zelenskõi sõnul toimus ballistiline löök ajal, mil ta kohtus New Yorgis kuue USA Esindajatekoja liikmega Lindsey Grahami sanktsiooniseaduse teemal. Paljud Ukraina väljaanded toovad välja ka inimliku detaili – kell 02:05 sündis sünnitusmaja varjendis poiss ning ema, lapsed ja meditsiinitöötajad jäid terveks. Ukraina kontekstis raamistatakse rünnakut kui vastust diplomaatilisele initsiatiivile: see tuli vahetult pärast Ukraina nõusolekut koheseks relvarahuga ja 51 ÜRO liikmesriigi üleskutset Venemaale sama teha. Välisminister Andrii Sibiga ütles, et aktiivne diplomaatia peab käima käsikäes Venemaa režiimi purustava survestamisega.

Kus kajastused lahknevad

Ohvrite arv muutus öö jooksul: linnapea Klõtško teatas esialgu 1 surnust ja 2 haavatust, seejärel 2 surnust ja 6 haavatust, seejärel 2 surnust ja 8 haavatust; lõplik DSNS-i number oli 2 surnut ja vähemalt 8 haavatut. Saksa ja ingliskeelsed uudistekanalid kasutasid Klõtško numbrit 2 surnut/6 haavatut, hilisemad Ukraina ja venekeelsed allikad ning DSNS kinnitasid 2 surnut/vähemalt 8 haavatut. Rünnakul Kiievi pihta lendu lastud rakettide arvu hinnangud erinevad: seirekanalid teatasid kokku umbes 20 raketist, sõjaväega seotud Telegrami kanalid väitsid, et esimese kolme laine jooksul kasutati vähemalt 14 raketti. Vene kaitseministeerium väitis, et löökide sihtmärgid olid Ukraina sõjatööstuskompleksi rajatised ning side- ja logistikakeskused Kiievi ja Odessa oblastis; Ukraina ametivõimud kirjeldasid peamiste sihtmärkidena elamuid, sünnitusmaja ning energeetika- ja logistikataristut, mis teenib tsiviilelanikkonda.

Taust

Rida pikemaajalisi Vene kauglööke Ukraina linnade vastu eelnes sellele rünnakule, sealhulgas 23. septembri täispäevane droonirünnak Kiievi vastu, milles sai viga 45 ja hukkus kaks inimest. 18. septembril allkirjastas USA president Donald Trump sanktsiooniseaduse, mille kaasautoriks oli senator Lindsey Graham ja mis kehtestab kuni 100% tariifid riikidele, kes ostavad Venemaa energiavarasid. 22. septembril kinnitas Trump valmisolekut anda Ukrainale litsents Patriot-tüüpi õhutõrjerakettide tootmiseks; Zelenskõi on öelnud, et Ukraina saab praegu õhutõrjerakette ükshaaval üle maailma napib. 23. septembri õhtul nõustus Ukraina täieliku ja viivitamatu relvarahuga ning 51 ÜRO liikmesriiki kutsus Venemaad sama tegema.