X
-
Kaks Venemaa raketti ja droon langesid Poola õhuruumi
Venemaa suure massiivse raketünnaku ajal 20. novembril sattusid Poola õhuruumi kaks Venemaa raketti ja üks reaktiivdroon. Poola võimud kutsusid kokku hädaolukorra koosoleku ning teatasid, et langenud objektid ei põhjustanud vigastusi ega kahjustanud kriitilist infrastruktuuri.
-
Musk süüdistab Zelenskyt väärides Starshieldi käsitsuse väidetes
Ielon Musk väitis 18. novembril New York Timesi DealBook'i tipus, et Volodymyr Zelensky rääkis ebatäpselt Ukraina juurdepääsu piirangutele Starshieldi süsteemile. SpaceX ei бере участь обмеженнях, стверджab Musk, kes виjeldab Starlinki kui tsiviilsüsteemi ning Starshieldi kui eraldi sõjaväesüsteemi, mille kasutamise otsustab USA valitsus.
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
Trump, Xi ja Putin kohtusid esimest korda kolmepoolselt Šenzhenis
Šenzhenis toimus 19. novembril esimest korda ajaloo kolmepoolne kohtumine Ameerika Ühendri-state, Hiina ja Venemaa juhtide vahel. Donald Trump, Xi Jinping ja Vladimir Putin arutasid muu hulgas sõjateemat, tuumaspirutist ja eskaloerumise vähendamist. Ukraina sõnastus reservatsioonid nii kohtumise tähenduse kui ka võimalike Ukraina puudutavate kokkulepete suhtes.
-
Ukraina ründas Krimi silda öösel 17. novembril teist korda ööpäeva jooksul
Ukraina sõjaväe ründas Krimi ehk Kerche silda 17. novembri öösel, teist korda 24 tunni jooksul. Rünnaku järel varises üks terasest arkest ja selle all olnud autosild merevette, raudteesild sai kahjustada ning autode ja rongide liiklus peatati. Laialdane operatsioon kestis mitu nädalat ja koosnes seitsmest etapist.
-
EL lükkab tagasi Venemaa nõudmised ja nõuab esmalt relvarahu
Euroopa Liidu ministrid lükkasid 16. novembril tagasi Venemaa ettepanekud muuta Euroopa julustusarhitektuuri, sealhulgas viia NATO väed 1997. aasta piiridele. EL kutsus järele, et enne laema elavateemaliste küsimuste arutamist saavutataks relvarahu ja sõlmitaks rahu kokkulepepe. Euroopa liidukeskus lõpetas Abu Dhabi kestnud Ukraina, USA ja Venemaa kahepäevased läbirääkimised kokkuleppest ulatusliku vangivahetuse kohta ning euroopa osalejate valik sai tehtud Dublinis.
-
Prantsusmaa kinnitas väikeste sõjaväeosade paiknemist Ukrainas lähetusmissooni „Volia”
Prantsusmaa kinnitas, et selle sõjaväeosad on paiknenud Ukrainas lähetusmissooni „Volia” raames vähemalt möödunud suve lõpust. Väikesed rotatsioonidega üksused koolitavad Ukraina sõjaväelasi ning aitavad hooldada Prantsusmaa antud relvi ja tehnikat, kuid ei osale lahingutes. Pariis ei ole täpsustanud sõjaväeosade arvu ega teavitanud Prantsusmaa parlamendit missioonist.
-
Trump ütles, et ei teadnud Starlinki piirangutest Ukraiinas
Donald Trump ütles 16. novembril, et ei olema teadlik Starlinki ja Starshieldi kiiruspiirangutest Ukraiinas. Ukraina ametnikud kinnitasid samal ajal, et piirнення тривали сьомий день, обмежували переhüüdmisdroonide tööd ning põhjustasid probleeme sõjaväeoperatsioonides. Pentagon ja SpaceX ei olnud piirangute põhjuseid selgitanud.
-
Andrii Sybiha: Euroopa vajab Venemaa agressiooni lõpetamist, mitte uut turvukorrastist
Ukraina presidenti nõunike nimekonda kuuluv Andrii Sybiha reageeris Venemaa ettepanekutele Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri kohta. Ta ütles, et Euroopa vajab olemasoleva korrastise säilimist ning rahu saabumist Ukrainas, mitte Cold War ajastule vastavate mõjuvõimude sfääre. Sybiha hinnangul on Venemaa tänapäevased nõudmised Kremli varasemate ultimatumide kordus ning võivad viia uue relvitud konfliktini.
-
Poola vahistas kaks Ukraina kodanikku kahtlustatuna Venemaa teenistuses spionažis ja sabotažis
Poola siseohutusagentuur vahistas Mińsk Mazowieckis kaks 24- ja 25-riivalist Ukraina kodanikku, keda kahtlustatakse Venemaa eriteenistuste heaks tehtud spionažis ja sabotaažis. Koht määras mõlemale kolmeks kuuks vahistamiseks, vahistamise ajal viibib nad vanglas.
-
Trump: Ukraina ja Venemaa on valmis sõlmima rahu kokkuleppe; kolmepoolne läbirääkimine toimub Abu Dhabis
Donald Trump teatas täiendavatest telefonikõnetest ja kohtumistest Ukraina sõjaga seotud küsimustes, väites, et Ukraina ja Venemaa on valmis rahu saavutamiseks kokku leppima. USA, Ukraina ja Venemaa kolmepoolsed läbirääkimised on kavandatud 10.–11. novembriks Abu Dhabis. Juba kohtumise kavandatud päevakord sisaldab energiat ja meresõidu deseskalatsiooni ning vangide vabastamise küsimusi.
-
Ukrainas on kohuslikult teavitatud endisest presidentide pressiesindajast Julija Mendelit riigirebelsuse kahtlustuses
Ukrainas prokuratuur ja riigisõjaohutusteenistus teavitasid 3. novembril endist presidentide pressiesindajat Julija Mendelit kaugemalt riigirebelsuse kahtlustuses ning süüdi võtmisest Venemaa relvastatud rünnaku õigustamise eest Ukraina vastu. Mendelit kahtlustatakse tema avalike seisukohtade ja sotsiaalmeedias postitatud materjalide põhjal. Ta lükkab süüdistused eitab ja väidab, et tegemist on väljenduse vabaduse piiramisega.
-
Ukrainlased evakueeriti okkuleeritud Oleshkist Humanitaarse missiooni käigus
Humanitaarne missioon okkuleeritud Oleshkist 2026. aasta oktoobris evakueeris tsiviliisikud, kes soovisid minna Ukrainale või Venemaale. Ukraina ja Venemaa达成 kokkuleppe kohaliku relvarahu kestmiseks USA esimest leedi Melania Trumpi vahendusel. Neli lennukit toimutasid inimesed Gomeli, kust nad sõidudega jõudisid Ukraine piirile Tšernigivi oblastis.
-
Zelensky kohtus Istanbulis Erdoğaniga: julge turvalisus, sõnastikud ja Musta mere julgeolek
Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teeb 31. oktoobril 2026 Türkiyos töövisiidi president Recep Tayyip Erdoğani kutsel ning kohtus temaga Istanbulis. Nad обгutasid kahepoolset koostööd, sõda Venemaaga, võimalust kaasata Türkiye läbirääkimistesse ning ohutut laevaliiklust Mustas meres. Zelenskyy ütles, et novembris võidakse jõuda varem arutatud läbirääkimisvormideni, sealhulgas kolmepoolsel formaadil USA, Ukraina ja Venemaa osavõtul.
-
23 USA kongressmemberit kutsusid Trumpi ja Maski laiendama Ukraina Starlinki-juurdepääsu
23 USA Esindajate Koja liiget, neist 16 demokraati ja seitse republikaani, palusid president Donald Trumpi kutsuda SpaceX-i juhi Elon Muski võimaldama Ukrainal kasutada Starlinki Venemaa raketööjsete ja käivitusplatside leidmiseks ning rammutamiseks. Z Appealit ajenditas oktoobri alguses tekkinud Starshieldi kiiruspiirang, mis häiris Ukraina rindelikku sidet ja droonide tööd. Vastutajate küsimus jäi lahendamata: Reuters viitab Valge Majaele, The Wall Street Journal ja The Telegraph Elon Muskile.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
USA väidab, et ei keelatanud Ukrainale Starlinki kiiruse piiramist
Ukraina sõjaväe kasutatava Starshieldi kiirust piirati, mis häiris vähemisi ja raskendas logistikat ning eri tüüpi droonide kasutamist. Kes piirangu käivitas, on vaieldav: The Wall Street Journal süüdistab Elon Muskit, Reuters valitsust ja USA ametnikud välistavad otsese korralduse.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno alustas näljastreiki okupeeritud Oleški humanitaarolukorra tõttu
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno teatas 20. oktoobril X-is näljastreigist, et juhtida rahvusvahelist tähelepanu okupeeritud Oleški humanitaarkriisile Hersoni oblastis. Ta nõuab viivitamatut humanitaarrelvarahu, toidu ja ravimite juurdepääsu ning tsiviilelanike ohutut evakuatsiooni. Hommikuks 21. oktoobriks oli tema algatusega liitunud 277 inimest.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.