Teema: Euroopa Liit
-
Venemaa eesmärk on kontrollida suurt osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi
Kremli võimukad väidavad, et Venemaa sõjaline eesmärk on kontrollida suuremat osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi, samal ajal kui Moskva osaleb USA vahendatud rahupe negotiations. Need ambitsioonid on vastuolus Venemaa väidetega, et sõda tuleb lõpetada diplomaatiliselt, а також із її відмовою розпочати мирний процес з припинення вогню.
-
ELi pikaajalise eelarve ettepanek säilitab Ukrainale 100 miljardit eurot
Euroopa Komisjoni eesistaja Antonio Costa esitles ELi 2028–2034 aasta mitmeaastase eelarve ettepaneku. Selles on Ukrainale kavandatud kuni 100 miljardit eurot, kuigi kogu ELi eelarve on ligikaudu 204 miljardit eurot väiksem kui komisjoni algses ettepanekus.
-
Taani paljastas venemaaase agentuuri organiseeritud tapakatse Ukraina-Ameerika räpperi vastu ja kutsus riigi välja vene sõjaväe attaché
Taani võimud teatasid, et nad õnnestusid peatada Ukraina ja USA kodakondsusega räpperi Albert Vasiljevi (Kyivstoner) vastu suunatud surmava plaani. Selle järel viskas Taani välja vene sõjaväe attaché ning tormistas EL-i riikadele пропозиції turistiviisade peatamiseks vene kodanikele ja vene mittebiomeetriliste passide mitteäratundmiseks Schengenis. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus plaanitud ründe üles, nimetades seda ründeks EL-i territooriumil.
-
EL-i komisjon eraldatas Ukrainale 7,9 miljardit eurot suurimana üheainsa väljamakseta
Euroopa Komisjon eraldatas 20. novembril Ukrainale 7,9 miljardit eurot programmi Ukraine Facility raames. See on üheksanda makse ja programmi ajaloo suurim ühekordne väljamakse; raha jõudis Ukrainale riigieelarvesse.
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
Itaalia küsib Ukrainalt selgitusi kaheksa parlamendiusu kohustamise tõttu
Itaalia nõudis Ukrainalt selgitusi, kõigi kaheksa Euroopa Parlamendis istuva „Viie Tähe Liikumise” liikme lisamise tõttu „Rahu ehitaja” sanktsiooniloendile. Itaalia välisminister Antonio Taiani ütles, et Euroopa demokraatia põhimõttele kuuluvad väljendusvabadus ja poliitiline pluralism. «Viie Tähe Liikumine» väidab, et neli liiget toetavad raua, mitte uute relvade saatmist.
-
Berliinis toimus Koalitsiooni valmisoleku kohtumine Ukraina, USA ja Euroopa juhtidega
Berliinis toimus 19. novembril Koalitsiooni valmisoleku liidrite kohtumine, milles osalesid president Volodymyr Zelenskii ning USA eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff. Участники arutasid Ukraina sõjalist ja rahalist toetust, pärast sõda pakutavaid ohutusgarantii ning järgmise mitmepoolse rahuvõtte ettevalmistust. Kohtumine oli osa koordineeritud diplomaatilisest pingutusest, mis hõlmas ka Donald Trumpi läbirääkimisi Hiinas.
-
EL võib Ukrainale juurde anda kuni 2000 ballistilist raketti aastaks 2026
Euroopa Komisjon töötab võimaluste leidmiseks, kuidas varustada Ukrainat Patriot-ga seotud PAC-3 lennurakettidega, ja toetab Ukraina ettepanekut vahetada liikmesriikide varudest lennurakette tulevaste lepinguliste tarnete vastu. Ukraina ja EL töötavad ühtlasi kahe ühise projektiga: FREYJA ja Bliksem EXO. Taustal kasvab Venemaa ballistiliste rakettide tootmine ning vähenevad Ukrainale jõudvad lennuraketid on tekitani t-seriozset probleemi õhukaitse puudujääkides.
-
EL pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot sissejuhitava toetuse instrumendi raames. Sellest 25 miljardit eurot on mõeldud kaitseks ja 20 miljardit eurot eelarve toetuseks. Ettepanek vajab Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu heakskiitu.
-
37. Ramsteini kontaktgrupis kuulutati välja uued sõjalise abi paketid Ukrainale
Partnerriigid kohtusid 17. novembril Brüsselis toimunud 37. Ramsteini kontaktgrupis ning kuulutasid välja Ukrainale uued sõjalise abi paketid. Peamine rõhk oli õhukaitse tugevdamisel: abi hulka kuuluvad lennukid, õhukaitse- ja lennuvõime lennuraketid, radarid, droonid, боеприпаadid та rahalised panused PURL-mehhanismi.
-
USA kavandas NATO reeglite ja Euroopa väejaotuse aruteludesse Venemaa sõjaga lõpetamise läbiräänelistel
USA pakkus Venemaa sõja lõpetamise läbiräänelistel arvesse võtta NATO reegleid ja Euroopas paiknevate vägede seisundit. Euroopa liidrid nõusustasid tehniliste konsultatsioonidega ning USA vahendajad üritavad suunata Venemaat ja Ukrainat arvestama uusi ettepanekuid. Samal ajal on esербіт ja läbimõeldud питання про Донбас та Ukrainian NATO-liikmelisus vastuolus.
-
Colby kritiseeris Ukraina kaugüleskusi, Euroopa ministrid kaitsevad neid
USA kaitseministri asetäitja Elbridge Colby ütles 17. novembril Brüsselis, et Ukraina on teist kuud järjest rohkem territooriumi vabastanud, kui Venemaa okkupeerinud, ning tõi põhiprioriteediks fronti hoidmise. Ta kritis kaugüleskusi Venemaa tsiviilinfrastruktuuri vastu, kuid rõhutas, et see ei tähenda Ukraina sõjaliste võimete piiramist. Saksa ja Briti kaitseministrid kaitsesid Ukraina r-deep-strikes'i.
-
Rahvusvahelised partnerid eraldavad Ukrainale 70 miljonit eurot miinide eemaldamiseks
Rahvusvahelised partnerid teatasid konferentsil UMAC 2026 Brüsselis 70 miljoni euro eraldamisest Ukrainale miinide eemaldamiseks. Vahendeid pakuvad Holland, Norra, Euroopa Liit ja Soome. Ukraina peaminister Serhii Koretskyi kutsus partnereid üles koordineerida rahastamist valitsusega ja arvestada miinide eemaldamist juba ümberdamise planeerimisel.
-
Ukrainas käsitletakse uut seadust üldprokurori valimiseks
Ukrainas arutab mittevahetu komisjon võimalusi muuta üldprokurori valimist läbipaistvamaks ja meritokraatilisemaks. Euroopa Liit toetab praegust prokuratuuri reformi seaduse eelnõuet, kuid peab üldprokurori valimisprotsessi muutmist eelduseks IBAR-i aruande positiivsele hinnangule.
-
Zelenskij kaskis valmistada Staabile ettepanekuid riigi kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks droonide eest
Ukraina president Volodõmyr Zelenskij kaskis valmistada Staabile küsimusi täiendava kaitse kohta infrastruktuuri, energeetika ja tööstuse objektide kaitseks piirkondades, kus napole on jätkuvalt jõude ja vahendeid droonide tabamiseks. Otsusega seoses toimusid Kiievi rannikule ning kolme oblasti energiatransformatoritele tehtud rünnakute tagajärjel häired logistikas ja elektrivarustuses.
-
Saksamaa ja Norra annavad Ukrainale uue PURL-i abipaketi
Saksamaa ja Norra ühinevad Ukrainale uue PURL-i abipaketi, mille peamine eesmärk on tugevdada riigi õhukaitset. Saksamaa annab pakendile 300 miljonit dollarit, mis suunatakse muu hulgas Patriot-süsteemide PAC-2 ja PAC-3 interceptorite soetamiseks.
-
Ukrainale võib kuluda 18–24 kuud oma antballistiliste võimete väljatöötamiseks
Ukrainale võib kuluda 18–24 kuud, et välja töötada oma antballistilised võimed, ütles Rootsi kaitseminister Pol Johnson. Ukraina plaanib sel talvel testida Euroopa partneritega arendatavat FREYJA süsteemi ning saavutada 2026–2027 aastatel tulemusi oma ballistiliste ja antballistiliste relvade arendamisel. Samal ajal on Ukraine järel hirmutav defitsiit Patriot interceptor-ohvustest ning kasvav Venemaa raketetootmine.
-
Eesti toetab Ukraina NATO-liikmesust ning sulgeb piiri Venemaaga
Eesti kaitse- ja välisministrid kutsusid üles Ukraina tulevast NATO-liikmesust ning hoiatasid, et Kiiv ei tohi liikmelisuse eest loovutada territooriumi. Eesti продовжує Ukrainale надавати підтримку 0,3% ВВП ning закриває 1. detsembril piiri Venemaaga reisijate suhtes. Samal ajal kahtlustati Eestis venemaalise sõjaväeluure organiseeritud sabotaaži droonitootja Threod Systems vastu.
-
Stubb kutsus Euroopa juhtid otseselt Putiniga rääkima
Soome president Alexander Stubb kutsus Euroopa juhtid pidama otse Vladimir Putiniga vestlusi, hoidides ühist positsiooni ja seisukohti. Ta pidas vastutuse Euroopa ja Venemaa läbirääkimiste ülekandmist USA-le vastutusetuks ning tähistas, et lõpliku rahu saavutamiseks on vaja Putini nõusolekut.
-
Prantsusmaa kinnitas väikeste sõjaväeosade paiknemist Ukrainas lähetusmissooni „Volia”
Prantsusmaa kinnitas, et selle sõjaväeosad on paiknenud Ukrainas lähetusmissooni „Volia” raames vähemalt möödunud suve lõpust. Väikesed rotatsioonidega üksused koolitavad Ukraina sõjaväelasi ning aitavad hooldada Prantsusmaa antud relvi ja tehnikat, kuid ei osale lahingutes. Pariis ei ole täpsustanud sõjaväeosade arvu ega teavitanud Prantsusmaa parlamendit missioonist.