Avaldatud:

Venemaa eesmärk on kontrollida suurt osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi

Kremli võimukad väidavad, et Venemaa sõjaline eesmärk on kontrollida suuremat osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi, samal ajal kui Moskva osaleb USA vahendatud rahupe negotiations. Need ambitsioonid on vastuolus Venemaa väidetega, et sõda tuleb lõpetada diplomaatiliselt, а також із її відмовою розпочати мирний процес з припинення вогню.

Põhipunktid

  • Serhij Lavrov ütles, et Ukraina lõunaosa ja idar ning suur osa keskosast, sealhulgas Kiiev, on traditsiooniliselt Venemaa maad.
  • Venemaaametnikud on nimetanud Harkivi, Mõkolaivi ja Odeessi Venemaa linnadeks, et õigustada sõjalist sissetungi.
  • Kreml описує «Новоросію» kui kogu Ukraina lõuna- ja idapiirkonda hõlmavat Venemaa lahutamatut osa.
  • Sõjauringimuste Instituudi hinnangu järgi ulatuvad Lavrovi seisukohad kaugemale Kremli tavapärasest «Novorossiya» kontseptsioonist.
  • Donald Trump väitis 20. novembril 2026, et Vladimir Putin soovis sõja diplomaatiliselt lõpetada та що перегovorid on käimas.
  • Vladimir Putin lükkas 19. novembril 2026 eemale nii täieliku kui ka osalise relvarahu.
  • Venemaa osaleb USA vahendatud rahupe negotiations, kuid ei nõustu alustama neid relvarahuga.

Miks see on oluline

Kremli väljendatud territoriaalsed eesmärgid on ulatuskamad kui varem avalikustatud «Novorossiya» ettekujutus ning hõlmavad Kiievi ja suurt osa kesk-Ukrainast. Selline ajalooline й territorialne raamestamine aitab õigustada sõjalist sõltumatust ning võib mõjutada läbirääkimiste oodatavaid tulemusi. Samuti tekitab vastuolu Venemaa osalemisel rahupe negotiations ja tema väidetega, et sõda saab lõpetada diplomaatiliselt, ning raskendab konfliktile lahendi leidmist.

Mis juhtus

Kremli kõrged võimukad avalustasid, et Venemaa eesmärk on kontrollida suuremat osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi. Serhij Lavrov kuulutas Ukraina lõuna- ja idapiirkonna ning suure või suurema osa keskosast traditsiooniliselt Venemaa maadeks ning ütles, et Moskva püüab saavutada sõjalised eesmärgid ja võidelda rusofoobiaga. Sõjauringimuste Instituut märkis, et see hõlmab märksa suuremat territooriat kui «Novorossiya».

Російські посадовці тим часом брали участь USA vahendatud rahupe negotiations. Donald Trump ütles 20. novembril 2026, et Putin soovis sõja diplomaatiliselt lõpetada ning läbirääkimiste tulemus on võimalik. Samal päeval rääkis Putin aga Ukraina elanike ja relvajõudude ühinemisest Venemaaga. Päev varem він відхилив повний або частковий припинення вогню, а Москва натомість наполягала на том, что relvarahu не повинен ставати первым этапом переговоров.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukrainaised meedias toovad esile vastuolu Kremli territoriaalsete ambitsioonide ja USA ettepanekute vahel. Eriti rõhutatakse, et Venemaa sõnalised eesmärgid ulatuvad kaugemale «Novorossiya» і kaasavad Kiievi, Ukraina lõuna-, ida- ja keskosi. Samuti käsitletakse Venamaa osalust läbirääkimistes vastupidiselt selle keeldumisega alustada relvarahust.

Kus kajastused lahknevad

Venemaa ametnikud väljendavad ühtaegu valmisolekut lõpetada sõda diplomaatiliselt ja vastupanu täielikule või osalisele relvarahule. Samal ajal jätkub suurte ulatusega rünnakuid ning Ukraina elanikke ja relvajõude kutsutakse ühinema Venemaaga.

Taust

Sõjauringimuste Instituut hinnangul on Kremli soov saada täielik kontroll Ukraina üle olnud üks Venemaa 2022. aasta sissetungi motiividest pärast eelmiste katsete läbikukkumist. Kreml kirjeldab «Novorossiya» väljamõeldud piirkonnana, mis hõlmab kogu Ukraina lõuna- ja idapiirkonda ning on Venemaa lahutamatu osa. Venemaa ametnikud on samuti nimetanud Harkivi, Mõkolaivi ja Odeessi Venemaa linnadeks, et sõjalist sõltumatust õigustada.