Teema: Euroopa Liit
-
Ukraina paljus Sankt-Peterburgis osalenud 49 ettevõtet „Rassvet“ süsteemi arendamisel
Ukraina sõjaväeluure avalikustas andmed 49 Venemaa ja Valgeorusega seotud ettevõtte kohta, mis osalevad madala orbita satelliitside süsteemi „Rassvet“ arendamisel. Väljastatud ettevõttest 23, sealhulgas „Roskosmos“, ei ole sanktsioonikoalitsiooni riikide poolt sanktsioneeritud. Ülesanne kutsub tugevdama sanktsioone та обмежити технологій ja обладнання поставок.
-
Prantsusmaa avastas Venemaa mõjutusvõrgustiku GlobUs tegutsemist Aafrikas
Prantsusmaa võõrriigi digitaalse sekkumise vastu võitlev teenistus Viginum tõi välja Venemaa mõjutusvõrgustiku GlobUs. Võrgustik juhib tegevusi Aafrikas, kus kasutatakse kohalikke meediaväljaandeї для поширення антиукраїнських та антизахідних наративів, і пов’язаний зі структурами колишньої Євгена Пригожина. Французький міністр закордонних справ Жан-Ноель Барро заявив, що вимагатиме санкцій ЄС проти причетних до діяльності GlobUs.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Ukraina ja Moldova sõlurisid Kiievis viieaastase sõjaväetehnilise koostöö kokkuleppe
Moldova peaminister Vasile Tofan külastas 26. oktoobril Kiievi, kus Ukraina ja Moldova sõlurisid viieaastase sõjaväetehnilise koostöö kokkuleppe. See laiendab riikide koostööd koolituse, tehnoloogiate, küberturvalisuse, seire ja õhuruumi kaitse valdkonnas ega mõjuta Moldova konstitutsiooniga kehtestatud neutraalset seisundit. Lisaks leppisid pooled kokku «Odessa kolmnurga» ja kaubandus-koostöö komisjon taastamise üle ning arutasid muu hulgas gaasivarustust ja raudteetransiti.
-
Ukraina ja Euroopa Komisjon arutlesid laenu kontrolli ning kaitse-industri koostööd
Ukraina kaitse-ministeerium ja Euroopa Komisjon arutlesid Ukraine Support Loan vahendite verifitseerimist ja kontrolli, 2027. aasta kaitsevajadusi ning kaitseostude reforme. Kohtumisel käsitleti ka Оборонно-промислового pact'i, Drone Deal'i, ühiste ettevõtete loomist ning Ukraina kaitse-tööstuse integreerimist ELI ökosüsteemi.
-
Iliana Yotova võitis Bulgaaria presidentuurivalimiste esimese vooru
Iliana Yotova võitis Bulgaaria presidentuurivalimiste esimese vooru, saades 34,76% häältest. Andrey Gyurov kogus 31,94% ning teine voor toimub 1. novembril. Yotova täidab ajutiselt Bulgaaria presidendi ülesandeid.
-
Ukrainal on tõsine Patriot-raketide puudus ja ettevõttelised takistused
Ukrainas on raske puudus Patriot-aterroristide raketest, mis on sunnitud muutama süsteemi taktikat ja suurendanud probleeme Venäjä ballistiliste raketide tõrjumisel. Volodymyr Zelenskyi sõnul vajab Ukraina 350 raket kuus, kuid USA-st saadi viimase kolme kuu jooksul ainult 24. Washingtoni nõusoleku viivitused ja Euroopa poolt blokeeritud kokkulepped takistavad lisakohustumisi.
-
Venemaa taas kolmepoolseid vestlusi Ukraina ja USA-ga, et saada NATO-lt järeleandmisi
Venemaa nõustus novembris jätkama tehnilisi kolmepoolseid vestlusi Ukraina ja USA-ga, eeldatavalt Abu Dhabi. Välisdiplomaatide hinnangul võib Moskva kasutada uut vestlusvooru ja Euroopa kaasamist, et nõuda NATO väepresence vähendamist Euroopas. Esimeselt kohtumiselt предметных kokkuleppeid ei eeldata ning küsimus territoriaalsetest kompromissidest võib osutuda vastuoluliseks.
-
Venemaa valmis taastama kolmepoolselt Ukraina ja USA läbirääkimised
Venemaa on valmis taastama Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolsed läbirääkimised pärast 4. novembrit. Kremlini abilase Juri Ušakovi sõnul on esimene kohtumine üksnes ettevalmistav ja tehniline ning olulisi tulemusi ei oodata. Ukraina on valmis vahendite seisakut praegusel rindeliinil, kuid ei nõustu okupeeritud alade tunnustamist Venemaa osaks ega täiendava maa loovutamist.
-
Saksa uuring: 63% toetavad Euroopa sõjalise abi jätkumist või suurendamist Ukrainale
Saksa valijate küsitluses toetas 63% Euroopa sõjalise abi jätkumist või suurendamist Ukrainale. Enamik küsitlivших не віри, et Volodõm Putin хоib sõja püsivat lõpetada, ning 57% pidas Donald Trumpi sõjas kummagi poole toetajaks. Euroopa toetuse suhtes jagunesid arvamused: 30% toetas selle suurendamist, 33% oli praeguse tasemega rahul ja 32% vähendamist.
-
Pina Picierno lõpetas Oleshkyt toetava näljestriku
Euroopa Parlamendi as vice president Pina Picierno agreed to end the hunger strike she began on 20 October to draw attention to the humanitarian situation in the Russian-occupied town of Oleshky. The decision followed talks with Dmytro Lubinets, Ukraine's parliamentary commissioner for human rights, about arrangements for a local ceasefire, humanitarian aid delivery and civilian evacuation. The Ukrainian and Russian general staffs announced a ceasefire regime from 03:00 on 27 October, while US officials said it was expected to start on 29 October.
-
Eesti valitsus eraldis Ukraina taastumiskonverentsile 13,5 miljonit eurot
Eesti valitsus kinnitas Ukraina taastumiskonverentsi URC27 korraldamiseks 13,5 miljoni euro eelarve. Konverents toimub Tallinnas 28.–29. jaanuaril ning selle ettevalmistusse on kaasatud peaaegu kõik Eesti ministeeriumid ja mitmed riigiasutused.
-
Venemaa võib valmistada diversioone ja provokatsioone Euroopas, et süüdistada Ukrainat
Ukraina sõjaväe-intellekts hoiatas, et Venemaa võib valmistada varjusaid diversioone ja valeoperatsioone Kesk- ja Idaroomas, зокрема Baltikumis. Eesmärk võib olla Euroopa Liidu destabiliseerimine, euroopa valitsuste hirmutamine ning vastutuse nihutamine Ukrainale. Ukraina on partneritest eelnevalt teada andnud.
-
Euroopa kaalib viit juhtivat võimalikku läbirääkija Venemaaga Ukraina sõja lõpetamiseks
Euroopa riigid kaalivad viit presidenti või peaministrit võimalike Venemaa läbirääkija ülesanneteks Ukraina sõja lõpetamise vestlustel. Varem ei ole õnnestunud leida üht euroopa pealinna toetust saavat esindajat, mistõttu on tõenäoline, et esindajaks valitakse mitme riigi juhtidest koosnev delegatsioon.
-
Ukrainale kuuluv kaubalaev Khoryv uppus Musta merre: üks meremees suri ja kolm on kadunud
Kaubalaev Khoryv uppus 23. oktoobril Musta merre 13 mere(miili ehk umbes 24 kilomeetrit kaugusel Konstantsast, väljaspool Rumeenia territoriaalvete. Päästevõimud tõid veest välja üheksa elusat meremeest ja ühe surnu, kolme otsingud jätkuvad. Esialgsete teadete kohaselt võis põhjuseks olla drooni rünnak, kuid Rumeenia siseministeerium ei olnud põletamise põhjust lõplikult kinnitanud.
-
Ukraina, USA ja Venemaa plaanivad kolmepoolset kohtumist Abu Dhabi
Ukraina, USA ja Venemaa домовиsid korraldada kolmepoolse kohtumiste taseme kohtumise Abu Dhabis 2026. aasta novembri esimesel poolel. Täpset kuupäeva pole veel määratud ning Euroopa osalema kutsumise küsimus jäi lahendamata. Kohtumise eelnevatel läbirääkimistel arutleti muu hulgas võimalikku demilitariseeritud tsoonit Donbasis ja majanduslikke tingimusi Venemaale.
-
Petr Pavel: düsliikokkulepe vabastas Venemaa surve ja lähendasUkrainale ukse
Tšehhi president Petr Pavel ütles, et Donald Trumpi leostamine sanktsioonidest Venemaa diisli kütuse suhtes andis Moskvale võimaluse surve leevendada ning tema arvates oli Ukraina ja Venemaa vaheline relvade vahejaks peaaegu jõudnud. Ta kutsus Euroopat kaasa Ukraina sõjalõpet kõnelevatesse ning väljendas toetust Volodymyr Zelenskyile.
-
Ukraina rahvaarv hinnatakse 2026. aasta keskel 28,5 miljonile
Ukrainas Rahva Demograafia Instituut hindab valitsuse kontrolli all olevate alade elanike arvuks 28,5 miljonit. Uus hinnang on ligikaudu 500 000 inimes väiksem kui eelmine, peamise причиною muutust nimetatakse rännet. Euroopa Liidus oli 31. augusti seisuga ajutist kaitse pakkunud 4,43 miljonile ukrainalasele.
-
Ukraina soovib avada kõik EL-i läbirääkimisklastrid 15. detsembri kohtumisel
Ukraina püüab 15. detsembril toimuval Euroopa Liidu asjade ministrite kohtumisel avada ülejäänud EL-i liitumisläbirääkimiste klastrid, et kõik kuus klastrit oleks 2025. aasta lõpuks avatud. Euroopa Komisjon on välja pakkunud tehniliste läbirääkimiste lõpetamise Moldovale 2028. ja Ukrainale 2029. aastal. Ukraina on väljendanud muret, et Ukraina ja Moldova paralleelsed liitumisprotsessid võidakse lahutada.
-
Venemaa plaanib laialdast teabelõõpepuud, et varjata sõjaelupatsioone ja nõrgestada Ukrainalt Euroopa toetust
Ukraina riigiteaveagentuuri HUR andmetel valmistab Venemaa infooperatsiooni „Telemist“, mille eesmärk on varjata sõjaelupatsioone okketeeritud Oleshkõis, diskrediteerida Ukraina relvajõude ja nõrgestada Ukrainale euroopa partnerite abi. Plaanitud ülemaailmne videosild toimub Zoomi kaudu 22. oktoobril 2026 kell 15.00 ning sellesse on kaasatud 80 riigi esindajaid.