Teema: Euroopa Liit
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
Slovakkia ja Venemaa taasastavad Moskvas energiasuhete arutelud
Slovakkia ja Venemaa majandusliku, teadusliku ning tehnilise koostöö valitsuskomisjon kohtust Moskvas 26. oktoobril esimest korda pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Peamine teema on energia, sealhulgas Slovakkia huvi jätkata gaasivarustust ja naftakaubandust Venemaaga.
-
EL-i erakorraline tippkohtumine 26.–27. novembril keskendub Ukraina 2027. aasta rahastamisele ja EL-i eelarveraamistikule
Euroopa Ülemkogu peab 26.–27. novembril erakorralise kohtumise, mille peamised teemad on EL-i 2028.–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik ning Ukraina rahastamine 2027. aastaks. Kohtumise eel tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa esindaja Pedro Lurti 21. oktoobril liikmesriikide suursaadikutele tulevaste kohtumiste kava.
-
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno alustas näljastreiki okupeeritud Oleški humanitaarolukorra tõttu
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno teatas 20. oktoobril X-is näljastreigist, et juhtida rahvusvahelist tähelepanu okupeeritud Oleški humanitaarkriisile Hersoni oblastis. Ta nõuab viivitamatut humanitaarrelvarahu, toidu ja ravimite juurdepääsu ning tsiviilelanike ohutut evakuatsiooni. Hommikuks 21. oktoobriks oli tema algatusega liitunud 277 inimest.
-
Kallas: Euroopa peab Ukrainale jätkuvalt toetust andma ja nõudmisi esitama
Kaja Kallas väitis 20. oktoobril Euroopa Parlamendris, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad on umbes poolteist aastat püüdnud Ukraadat sundida kapituleeruma Vladimir Putini tingimustel. Tema sõnul takistas Ukraaat kapituleerumist Euroopa toetus ning Euroopa peab jätkuvalt toetama Ukraadat ja osalema rahuvõimalustes. Kallas kutsus ka üles nõudmiste esitamise Venemaale, et saavutatud rahu oleks püsiv ja õiglane.
-
Kallas: EL vastus Venemaa rünnakutele Mustal merel – kolm suunda
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas esitles 20. oktoobril Strasbourgis Euroopa Parlamendi plenaaristungil kolme suunda ELi vastuseks Vene eskalaatorile Mustal merel: Ukraina põllumajandusekspordi toetamine, mereturvalisuse tugevdamine ja rahvusvahelise diplomaatilise surve suurendamine Venemaale. Kallas märkis, et Ukraina kaotab alates juuli keskpaigast ekspordimarsruutide rünnakute tõttu umbes 60 miljonit eurot eksporditulu päevas.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Euroopa Komisjon hindab Ukraina reforme enne 3,7 miljardi euro suuruse makse väljamaksmist
Euroopa Komisjon analüüsib möödunud nädalal Ukraina parlamendi (Verkhovna Rada) poolt vastu võetud seadusi, et otsustada, kas Ukraina on täitnud kõik tingimused järgmise 3,7 miljardi euro suuruse makrofinasantsabi osalise maksmiseks. Komisjoni esindaja Balazs Ujvari sõnul koostatakse hinnang pärast seaduste läbivaatamist.
-
EL võib anda Ukrainale 30 miljardit eurot, kuid 2027. aasta puudujääk on 70 miljardit
Euroopa Komisjon ütles, et Ukraina võib saada ELilt ligikaudu 30 miljardit eurot 2026. aasta lõpuks, kui jätkub vajalike reformide elluviimist. Komisjon tunnistas ka ligikaudu 70 miljardi euro suurust Ukraina 2027. aasta eelarve puudujääki ning Euroopa Nõukogu andis komisjonile ülesande esitada selle katmise ettepanekud.
-
Ukraina ja Ungari suhted said uue alguse, ütles Euroopa integratsiooni asepeaminister Tšentsov
Ukraina Euroopa integratsiooni asepeaminister Vsevolod Tšentsov andis oma esimese intervjuu Brüsselis pärast ELi tippkohtumist, mille käigus ta teatas, et Ukraina ja Ungari on oma suhetes „uue lehekülje pööranud" pärast seda, kui Ungari veto Ukraina teel ELi lõplikult kukkus. Ta kirjeldas president Zelenski ja Ungari peaministri Peter Madjari kohtumist kui „väga positiivset ja sooja" ning tutvustas vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab muudatusi hariduseseaduses 2026. aastaks.
-
WSJ: Putin pakkus välja Trumpi–Xi kolmekõneluse Ukraina sõja lõpetamiseks ilma Zelenskõita
Wall Street Journali teatel tegi Vladimir Putin ettepaneku kohtuda novembris Hiinas Shenzhenis toimuval APECi tippkohtumisel Donald Trumpi ja Xi Jinpingiga, et arutada sõja lõpetamist Venemaale soodsatel tingimustel. Ukraina president Volodymyr Zelenskii ei ole kavandatud formaati kaasatud. USA kõrge ametniku sõnul pole Trump veel kohtumisega nõustunud, riigisekretär Marco Rubio kinnitas Samarkandis ajakirjanikele, et kõnelused on toimunud, kuid lõplikku otsust ei ole tehtud.
-
Austria kantsler Stocker nõuab Ukraina eelarvepuudujäägi läbipaistvat selgitamist
Austria kantsler Christian Stocker ütles, et teda "üllatab" Ukraina rahastamist käsitlevate erinevate numbrite rohkus, ning nõudis riigi eelarvepuudujäägi põhjuste läbipaistvat selgitamist. Tema kommentaarid tulid ajal, mil Ukraina president Volodymyr Zelensky esitas Euroopa Ülemkogule 155 miljardi eurose sõjakulu hinnangu ning peaminister Serhiy Koretsky selgitas kaitseministeeriumi eelarvepuudujääki sõja kasvava tehnoloogilise hinnaga ja partnerluste mittetäitmisega. Euroopa Komisjon seevastu teatas, et Ukrainal 2026. aastal eelarvepuudujääki ei ole.
-
Zelensky Brüsselis: Trump on läinud vahendajast Venemaaga lepingute sõlmija rolli
Ukraina president Volodymyr Zelensky saabus 16. oktoobril 2026 Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisele, kus Tšehhi peaminister Andrej Babiš kritiseeris Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahelist diislikütuse kokkulepet kui "lööki" Euroopale. Zelensky sõnul on Trumpi roll muutunud vahendajast Moskva poole lepingute sõlmija rolli ning Ukrainal tuleb valida Trumpi nõudmiste ja edasise võitluse vahel. Ta hoiatas, et pärast diislikütuse lepingut võivad järgneda gaasi- ja pangandussanktsioonide leevendused ning et Venemaa "testib Euroopa ja NATO riikide tugevust".
-
Zelenskylle saadeti kutse külastada Budapesti Ungari revolutsiooni 70. aastapäeval
Ukraina president Volodymyr Zelensky on saanud kutse tulla järgmisel nädalal Budapesti osalema Ungari revolutsiooni 70. aastapäeva üritustel 23. oktoobril. Kutset teatas Ukraina presidendi kantselei asetäitja Ihor Zhovkva Euronewsi intervjuus. Samal ajal valmistuvad Zelensky ja Ungari peaminister Péter Magyar oma esimeseks ametlikuks kahepoolseks kohtumiseks reedel Brüsselis ELi tippkohtumise äärel.
-
ELi juhid valmistuvad stsenaariumiks, kus Trump asetub Moskva poolele
Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel valmistuvad Euroopa juhid võimaluseks, et USA president Donald Trump asetub sisuliselt Moskvaga samale poole, kuna ta on viimase nädala jooksul tühistanud Kremli vastu suunatud energiasanktsioonid, avaldanud Kiievile survet lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehastele ning seadnud kahtluse alla Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi legitiimsuse. Euroopa peaministrid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, hoiatasid, et lääneliit on nüüd nõrgemas positsioonis kui mõni päev varem.
-
Läti peaminister: iga EL-i elanik võiks aidata Ukrainat ühe õlle aastahinnaga
Läti peaminister Andris Kuļbergs ütles 15. oktoobril enne Brüsselis algavat EL-i tippkohtumist, et Ukraina talve üleelamiseks piisaks, kui iga bloki 450 miljonist elanikust annaks ühe õlle aastahinna jagu raha. Ta nõudis ka Venemaa suhtes karmimaid sanktsioone ning lääne komponentide jõudmise takistamist Vene rakettide tootmisse.
-
Zelensky ja Magyar kohtusid Brüsselis esimest korda kahepoolselt
Ukraina president Volodymyr Zelensky ja Ungari peaminister Péter Magyar kohtusid 16. oktoobril Brüsselis ELi tippkohtumise äärel nelja silma all ja ilma delegatsioonideta. Tegemist oli nende esimese ametliku kohtumisega alates Magyar'i ametisse astumisest. Kohtumisele eelnes Üldamatneelu Rada 12. oktoobri seadus rahvusvähemuste hariduse kohta, mille eest Budapest võttis tagasi veto kahe ELi läbirääkimisklastri avamisele Ukraina liitumiseks.
-
Зеленський vastas Le Peni Ukraina rahastamise mõtte kriitika: koostöö on vastastikku kasulik
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vastas ajalehe Financial Times intervjuus Prantsusmaa paremäärmusliku presidendikandidaadi Marine Le Peni avaldustele, et too kavatseb võimule tulles Ukraina rahastamise lõpetada. Zelenskõi sõnul on Ukraina sõjaväe tehnoloogiline ja lahingukogemus oluline partneritele, sealhulgas Ühendkuningriigile, USA-le ja Prantsusmaale, ning Prantsuse tööstus saab Ukraina tehnoloogiatest, koostööst ja ühistootmisest kasu. Le Pen juhib 2027. aasta Prantsuse presidendivalimiste eel küsitlustes konkurentide ees märkimisväärselt.
-
Euroopa Komisjon plaanib luua uue töörühma Ukraina ELi teel toetamiseks
Euroopa Komisjon teatas enne 15. oktoobri Brüsseli ELi tippkohtumist uue töörühma loomisest, mille eesmärk on toetada Ukrainat ELi liikmesriigiks saamise teel. Töörühma juhiks nimetati Ukraina peaminister Serhiy Koretsky. ELi laienemisvolinik Marta Kos nimetas Ukraina eriliseks kandidaatriigiks, kes täidab nõutavaid tingimusi ka täiemahulise sõja ajal.
-
EL otsib Bangkokis Ukraina 2027. aasta rahastamiseks lisavahendeid
EL kaalub IMF-i ja G7 rahandusministrite kohtumistel lisarahastuse kaasamist Ukrainasse, kuna juba lubatud 45 miljardi euro suurune toetus 2027. aastaks ei kata Ukraina hinnangulisi vajadusi. Brüssel pöördub Norra, Šveitsi, Kanada, Jaapani ja Ühendkuningriigi poole, eesmärgiga katta ise umbes kaks kolmandikku Ukraina rahastamisvajadusest.