Vene droonirünnak tabas Kiivi ja Boryspili lennujaamu Zelenski sõnul esimest korda kaua aega
Ööl vastu 5. septembrit korraldas Venemaa droonirünnakuid Kiivi piirkonda ja teistesse Ukraina oblastitesse. President Zelensky sõnul tabas Venemaa esimest korda kaua aega sihtotstarbeliselt Kiivi (Žuljany) ja Boryspili lennujaamu, mida ta seostab läheneva USA delegatsiooni visiidiga. Boryspilis sai kannatada üheksa-korruseline elumaja, kaks naist sai viga ja 15 elanikku evakueeriti. Rünnakutes sai kannatada kaheksa Ukraina oblastit.
Põhipunktid
- Ööl vastu 5. septembrit tabas Venemaa droonirünnak Kiivit, Kiivi oblastit ja vähemalt seitset muud Ukraina oblastit.
- President Zelensky sõnul tulistas Venemaa esimest korda kaua aega sihtotstarbeliselt Kiivi (Žuljany) ja Boryspili lennujaamu.
- Zelensky seostas lennujaamade rünnakuid USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri kavandatud visiidiga 5.–6. septembril.
- Boryspilis tabas löök üheksakorruselist elumaja, kaks naist sai viga (akustiline barotrauma ja rindkere suletud trauma) ja 15 elanikku evakueeriti.
- Kiivi oblastis tuvastati rünnaku tagajärjed kolmes rajoonis: Butšas, Boryspilis ja Obuhhivis; Butšas põlesid laod ja vaenlane tabas üht hoonet korduvalt.
- Kamjanskis Dnipropetrovski oblastis tabas Venemaa tsiviilettevõtet; Zelensky sõnul hukkus 4 ja sai kannatada 5 inimest.
- Zelensky teatas, et Ukraina fikseerib Vene teo ja korrigeerib järgmisel nädalal oma operatsiooni Venemaa õhuruumiga seoses.
- Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Putin andis 5. septembrist kolmeks päevaks korralduse mitte rünnata Kiievit, kuid samal perioodil jätkusid Vene rünnakud Kiievi ja Kiievi oblasti vastu.
Miks see on oluline
Vene sihtotstarbeline rünnak Kiivi ja Boryspili lennujaamadele märkib esimest korda pikka aega, mil Venemaa tabas otseselt Ukraina pealinna piirkonna tsiviillennunduse infrastruktuuri. Zelensky sidus rünnaku avalikult USA vahendatud diplomaatiaga ning USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri kavandatud visiidiga Moskvasse ja Kiievisse 5.–6. septembril. Boryspili elumaja tabamine tekitas tsiviilohvreid pealinna lähedal, kus asub üks Ukraina peamisi rahvusvahelisi lennujaamu. Öine rünnak hõlmas vähemalt kahtlauda Ukraina oblastit, näidates laia mitmeteljelist rünnakut. Sündmused toimuvad USA vahendatud läbirääkimiste taustal, mis tõstab diplomaatilisi panuseid.
Mis juhtus
Ööl vastu 5. septembrit 2026 korraldas Venemaa laia droonirünnaku Kiievi, Kiievi oblasti, Dnipropetrovski, Odessa, Hersoni, Harkovi, Sumõ ja Mõkolajivi oblastite vastu. President Zelensky teatas, et Venemaa tulistas esimest korda kaua aega sihtotstarbeliselt Kiivi (Žuljany) ja Boryspili lennujaamu, ning iseloomustas rünnakut "Venemaa-Iraani Shahed-droonidena vastusena Ameerika diplomaatiale". Ta seostas rünnakud aruteludega USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri võimalikuks saabumiseks lennukiga ühte neist lennujaamadest.
Boryspilis tabas löök üheksakorruselist elumaja, mille katus ja üheksanda korruse konstruktsioonid said kahjustada. Kaks naist sai viga (akustiline barotrauma ja rindkere suletud trauma) ja 15 elanikku evakueeriti päästjate poolt. Kiievi oblastis tuvastati tagajärjed kolmes rajoonis: Butšas põlesid laod ja vaenlane tabas üht lähedalasuvat laohoonet päästetööde ajal korduvalt; Boryspilis sai kahjustada elumaja; Obuhhivi rajoonis kustutasid päästjad droonijäänustest põhjustatud ökosüsteemide tulekahjusid.
Kamjanskis Dnipropetrovski oblastis tabas Venemaa tsiviilettevõtet, kus Zelensky sõnul hukkus 4 ja sai kannatada 5 inimest. Hersonis, Boryspilis ja Harkovi oblastis said kannatada elumajad, Sumõs ja Mõkolajivis tabasid droonid kaubanduskeskuseid. Kiievis kuulutati öö jooksul välja neli õhuhäiret. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Putin andis 5. septembrist kolmeks päevaks korralduse mitte rünnata Kiievit, kuid samal perioodil jätkusid Vene rünnakud Kiievi ja Kiievi oblasti vastu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina-meelsed meediakanalid ja agentuurid, mis on koondunud Ukrainale. Käsitlused tõstabivad esile Zelensky raamistust, et lennujaamade rünnakud olid tahtlikud, demonstratiivsed ja seotud USA delegatsiooni visiidiga, juhtides sageli tema tsitaadiga "Venemaa-Iraani Shahed-droonidena vastusena Ameerika diplomaatiale". Tähelepanu keskmes on Boryspili elumaja ja Kamjanske tööstusettevõtte rünnakud kui öö peamised tsiviilmõjuga lood. Allikad rõhutavad diplomaatilist konteksti, USA Witkoffi ja Kushneri kavandatud visiiti ning Ukraina vastastikust pakkumist mitte rünnata Vene territooriumi visiidi ajal.
Kus kajastused lahknevad
Kamjanske rünnaku ohvrite arv on vaidlustatud: president Zelensky teatas 4 hukkunust ja 5 vigastatust, samas kui üks artikkel teatas 5 hukkunust. Ajutise vaherahu või vaikuse režiimi küsimuses on vastuulatused: Ukrainska Pravda teatas, et Ukraina kaitsjõud said korralduse järgida vaikuse režiimi 5.–8. septembrini, kuid Suspilne allikad eitasid teavet rindepealse vaherahu kohta ning kindralstaap teatas, et lahingutegevus jätkub täies mahus. Veel üks lahknevus puudutab Venemaa väidetavat Kiievi rünnakute peatamist: Peskov teatas, et Putin andis kolmeks päevaks korralduse Kiievit mitte rünnata, kuid samal perioodil jätkusid Vene rünnakud Kiievi ja Kiievi oblasti vastu.
Taust
USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner olid kavandanud külastada 5. septembril Moskvasse ja 6. septembril Kiievisse sõja lõpetamise kõnelusteks. President Zelensky teatas, et Ukraina ei vii läbi õhurünnakuid Vene territooriumile USA delegatsiooni visiidi ajal, ja kutsus Venemaad vastastikku. 1. septembril oli Zelensky hoiatanud lennufirmasid, et Vene õhuruum muutub ohtlikuks; Ukraina teavitas sellest ametlikult ICAO-d. Ukraina kaitsjõud said korralduse järgida ajutist vaikuse režiimi rindejoonel 5.–8. septembrini ilma Venemaa nõusolekuta; kindralstaap rõhutas, et lahingutegevus jätkub täies mahus. NYT teatel olid USA läbirääkijad palunud nädalate vältel, et Ukraina ajutiselt peataks droonirünnakud Moskvasse ja Vene energiavereobjektidele, samal ajal kui Venemaa peaks katkuma raketireldumulise Kiievile. Bloomberg teatas, et Kremlil olid läbirääkimiste suhtes väga madalad ootused. 4. septembril põhjustas varasem Vene droonilöök Kiievi Solomjanski rajoonis Žuljany lennujaama lähedal tulekahju; rahvasaadik Oleksi Honcharenko teatas, et droon tabas sel päeval Žuljany lennujaamas üheks jaama. Vene kaitseministeerium võttis vastutuse rünnakute eest "metallurgiatööstuse kombinaatide, logistika keskuste ja elektrialajaamade" vastu mitmes Ukraina oblastis.