Ukraina esitles NATO-lt erakorralisel nõukogu istungil õhutõrje prioriteetide nimekirja
7. septembril toimus Brüsselis NATO peakorteris Ukraina–NATO nõukogu erakorraline istung alaliste esindajate tasandil. Istung kutsuti kokku Ukraina algatusel enne 8. septembri Ramsteini vormis kohtumist. Ukraina andis liitlastele üle prioriteetsete ja kiireloomuliste õhu- ning raketitõrjevahendite vajaduste nimekirja ning kutsus partnereid aasta lõpuks mobiliseerima vahendid NATO deklareeritud 70 miljardi eurose Ukraina toetuse taseme täitmiseks.
Põhipunktid
- 7. septembril toimus Brüsselis NATO peakorteris Ukraina–NATO nõukogu erakorraline istung alaliste esindajate tasandil, mille kutsus kokku Ukraina algatusel enne 8. septembri Ramsteini kohtumist.
- Ukraina andis liitlastele üle prioriteetsete ja kiireloomuliste õhu- ning raketitõrjevahendite vajaduste nimekirja.
- Ukraina delegatsiooni juhtisid kaitseministeeriumi Euroopa integratsiooni asekantsler Serhiy Boiev ning Ukraina relvajõudude peastaabi ülemjuhataja asetäitja brigaadikindral Serhiy Sobko, kes esitlesid liitlastele detailsemat hinnangut praegustele õhuohtudele.
- Ukraina kutsus liitlasi aasta lõpuks mobiliseerima vahendid NATO deklareeritud 70 miljardi eurose Ukraina toetuse taseme täitmiseks ning rõhutas, et tugevdatud õhutõrje on otseselt seotud ukrainlaste elude kaitsmisega.
- Ukraina rõhutas, et Ukraina õhutõrje tugevdamine on ka liitlane alga enda julgevaliteedihuvides.
- Ukraina õhu- ja raketitõrje tugevdamine on üks 8. septembri Ramsteini kohtumise peamisi teemasid.
Miks see on oluline
Ukraina–NATO nõukogu erakorraline istung seadis 8. septembri Ramsteini kohtumise ametlikuks päevakorraks Ukraina õhu- ja raketitõrkevõimekuste tugevdamise, muutes selle talveks peamiseks prioriteediks. Ukraina seotas oma nõudmised NATO enda 70 miljardi eurose toetuslubadusega, muutes poliitilise kohustuse aasta lõpuks mobiliseeritavaks sihtmärgiks. Ukraina raamistas õhutõrje tugevdamise ka kui liitlasse enda huvi, kujundades kahepoolse abi ümber kollektiivseks julgevaliteeks. Samuti tõi istung esile konkreetseid üleandmise variante, nagu Patriot süsteemid ning Prantsuse-Itaalia SAMP/T ja Aster raketid, mis võivad määrata Ukraina linnade ja taristu kaitse selle talve jooksul.
Mis juhtus
7. septembril 2026 toimus Brüsselis NATO peakorteris Ukraina–NATO nõukogu erakorraline istung alaliste esindajate tasandil. Istungi kutsusil kokku Ukraina ette selline enne 8. septembri Ramsteini vormis Ukraina Kaitsekontakti grupi kohtumist ning seda juhtis NATO peasekretär Mark Rutte. Ukraina delegatsiooni kuulusid kaitseministeeriumi Euroopa integratsiooni asekantsler Serhiy Boiev ning Ukraina relvajõudude peastaabi ülemjuhataja asetäitja brigaadikindral Serhiy Sobko, kes esitlesid liitlastele üksikasjalikku hinnangut praeguste õhuohtude kohta. Ukraina andis NATO-le üle prioriteetsete ja kiireloomuliste õhu- ning raketitõrjevahendite vajaduste nimekirja ning kutsus liitlasi kiiresti andma täiendavaid õhu- ja raketitõrjevõimekusi, rõhutades, et need on otseselt seotud ukrainlaste elude kaitsmisega. Ukraina kutsus partnereid ka aasta lõpuks mobiliseerima vahendid, mis on vajalikud NATO deklareeritud 70 miljardi eurose Ukraina toetuse taseme täitmiseks. Pärast istungit rõhutas Ukraina, et liitlased peaksid liikuma poliitiliselt võimalikult operatiivselt vajalikule, ning juhtis tähelepanu, et Ukraina õhutõrje tugevdamine on ka liitlasse enda julgevaliteedihuvides. Istung määras Ukraina õhu- ja raketitõrje tugevdamise üheks 8. septembri Ramsteini kohtumise peamiseks teemaks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina kanaartist lähtuvad allikad esitavad erakorralist Ukraina–NATO nõukogu istungit kui peamist sündmust, mille peamiseks tulemus nähti õhutõrje prioriteetide nimekirja üleandmist NATO-le. Esile tõstetakse kaitseministeeriumi asekantsleri Serhiy Boievi sõnastust, et õigeaegsus on olulisem kui maht ning et droonid ja õhutõrje määravad talve käigu. Rindavad ka NATO 70 miljardi eurose toetusluba ning üleskutset liikuda poliitililiselt võimalikult operatiivselt vajalikule. Tsiteeritakse Ukraina missiooni NATO juurestaal Alona Hetmanchuki argumenti, et Venemaa droonide ja rakettide allamaised, mis on kohaldatud Ukraina kohal, ei jõua kunagi NATO riikide territooriumile. Samuti tuuakse esile konkreetseid riiklikke panuseid: Prantsusmaa SAMP/T ja Aster raketid, Ühendkuningriigi eesistumine Ramsteini kohtumisel ning ELi rahastatud Patrioti rakettide taotlus.
Taust
Istung toimus pärast eelmist Ramsteini vormis kohtumist 18. juunil Brüsselis, mida juhtisid Ühendkuningriik ja Saksamaa ning mille järel Saksa kaitseminister Boris Pistorius teatas õhk-õhk-tüüpi rakettide tarnetest ja ühisest maapealse roboti kaitsetööstuse tootmisest. Juulis leppisid Prantsusmaa ja Itaalia kokku Asteristi 30 tarnete kiirendamises ning andsid Ukrainale tootmisloa; Prantsusmaa teatas kahe SAMP/T süsteemi üleandmise kavatsusest, mis tuleb Prantsusmaale tagastada alates 2027. aastast, kui saab kasutusele moderniseeritud nagu versioon.
Ukraina on eraldi taotlusmenunud ELile poole jaetud Patriot PAC-3 rakettide ostu rahastamiseks Ukraine Support Loan programmi raames ning Ühendkannab on teatanud 100 miljoni naelsterlingi suurune eeltalvelisest pakist, mis hõlmab ka Patrioti rakettide ostu PURL mehhanismi kaudu. Juulis jõudsid Prantsusmaa ja Ukraina esialgse kokkuleppeni 16 Rafale hävituslennuki ostuks ning laiemate plaan Ukraina kavats on plaost 100 Rafale lennuki soetamine.