Kreml
Kreml on Venemaa Föderatsiooni valitsuse mitteametlik nimi, mis tuleneb Moskva Kremli kompleksist, kus asub presidendi administratsioon ja residents. Seda nime kasutatakse laialdaselt metonüümina Venemaa täitevvõimule ja selle otsustele välispoliitikas.
-
Venemaa eesmärk on kontrollida suurt osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi
Kremli võimukad väidavad, et Venemaa sõjaline eesmärk on kontrollida suuremat osa Ukraina territooriumist, sealhulgas Kiievi, samal ajal kui Moskva osaleb USA vahendatud rahupe negotiations. Need ambitsioonid on vastuolus Venemaa väidetega, et sõda tuleb lõpetada diplomaatiliselt, а також із її відмовою розпочати мирний процес з припинення вогню.
-
Venemaa rühmitas Kiievi ja teised Ukraina piirkonnad ulatusliku raketega ja droonidega
Venemaa korraldas öösel 19.–20. novembril ulatusliku kombineeritud raketerohu ja droonide ründe Ukraina vastu. Rünnak põhjustas riigi valitsuse andmetel kaheksa surma ja 28 vigastust, kahjustas energiainfrastruktuuri ning kolme Kiievi silda. Sknylivi raudteejaama rünnak Lvivis tõi kahe inimese surma ja vähemalt kümne vigastuse.
-
Ukraina ründas Krimi silda kolmel järjestikusel päeval ja peatas liikluse
Ukraina droonide ja raketega rünnakutes 17., 18. ja 19. novembril sai Krimi sild kahjustada ning autoliiklus ja rөудeliiklus зупинені. Kinni on kaardunud tee ja üks sillavare. Venemaa teatas, et täpseid parandamise tähtaegu ei saa veel määrata, ning okupatsioonivõimud plaanivad Kertš’i kappa kaudu liikuvate katereid kasutada.
-
Venemaa lükkas üles NATO-laadse „kvaasiliikmelisuse“ Ukrainale kõrvale
Venemaa aseväliseministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles, et mis tahes kujul NATO kaudne Ukrainale turvagarantide raam ei sobi Moskvale. Ta lisas, et Venemaa arutelud on seotud eelkõige riigi enda ohutusega ja et Venemaa soovib Ukrainalt визнання, et see ei станe NATO liikmeks. Samal ajal väitis USA presidentlik saadik Jared Kushner, et Washington suutis Moskva veeruma kaaluma garantide ületamist NATO 5. artikli eeskujul, kuid Venemaa ei kinnitanud seda väidet.
-
Ukraina ründas Kertši silda kolmandat korda nelja päeva jooksul ja peatas rongiliikluse
Ukraina tuli 19. novembri öösel rannikulistest raketikompleksidest «Neptun» Kertši silla raudteeosa rühmas, väites tabamust silla kaare ja raudtege ning raudteekaha kahjustumist. Venemaa võimud kinnitasid rünnakut, teatasid paigutajatest surmajuhtudest ning ajutisest rongiliikluse peatamisest, samal ajal kui kahjustuste ulatust veel täpsustati.
-
USA riigieksamne kutsus Ukraina kaugelööke Venemaale kriitika pärast ära Ramsteini koosolekult
USA riigieksamne Elbridge Colby kritiseeris 17. novembril Brüsselis toimunud Ukraina kaitse Kontaktgrupi koosolekul Ukraina kaugelööke Venemaale ning lahkus enne salastatud koosolekut, mille pidi pidama Ukraina kaitseminister Jevhen Hmar. Briti ja Saksamaa kaitseministrid ning teised eurooplased kaitsid seepeale neid ründeid ja pidasid neid Venemaa nõrgestamise võtlikuks.
-
Putin: Venemaa ei pea pärast Krimi silla rünnakuid vahepealse rahukõike kokku leppima
Volodimir Putin ilmoitas 19. novembril Shenzhenis, et Venemaa ei arvesta pärast Krimi silla rünnakuid vahepealse rahukõikega ning vastus Ukrainale saab oluliselt valulisem. Ta tunnistas auto teeosa tõsiseid kahjustusi, але väitis, et raudteeline osa on juba taastatud. Ukraina ründasid Kerchi silda kolm korda ühe nädala jooksul.
-
Krimmi okupatsioonivõim plaanib Kerche väina kaudu uut või taastatud tasuta reisijatransporti
Krimmi okupatsioonivõim plaanib alates 20. novembrist käivitada või taastada tasuta reisijatransporti Kertši sadama ja Tamani poolsaare „Kavkaz” sadama vahel Kerche väina kaudu. Teade tuli päev pärast kolmandat Ukrainian raketel rünnatud Kertši sillale. Sõidud sõltuvad ilmast ning autode ja kanistris bensiini transport on keelatud.
-
Trump, Xi ja Putin kohtusid esimest korda kolmepoolselt Šenzhenis
Šenzhenis toimus 19. novembril esimest korda ajaloo kolmepoolne kohtumine Ameerika Ühendri-state, Hiina ja Venemaa juhtide vahel. Donald Trump, Xi Jinping ja Vladimir Putin arutasid muu hulgas sõjateemat, tuumaspirutist ja eskaloerumise vähendamist. Ukraina sõnastus reservatsioonid nii kohtumise tähenduse kui ka võimalike Ukraina puudutavate kokkulepete suhtes.
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
USA kavandas NATO reeglite ja Euroopa väejaotuse aruteludesse Venemaa sõjaga lõpetamise läbiräänelistel
USA pakkus Venemaa sõja lõpetamise läbiräänelistel arvesse võtta NATO reegleid ja Euroopas paiknevate vägede seisundit. Euroopa liidrid nõusustasid tehniliste konsultatsioonidega ning USA vahendajad üritavad suunata Venemaat ja Ukrainat arvestama uusi ettepanekuid. Samal ajal on esербіт ja läbimõeldud питання про Донбас та Ukrainian NATO-liikmelisus vastuolus.
-
Soome president Alexander Stubb toetab Ukraina liitumist NATO-ga, kuid ei tea tulemust
Soome president Alexander Stubb ütles, et loodab Ukraina NATO-ga liitumisele ning teeb selle nimel tööd, kuid ei oska ette ennustada tulemust. Ta keeldis kommenteerimata ettepanekut loovutada osa Donbasist NATO-liikmelisuse vastu ning rõhutas, et Ukraina territoria üle otsustavad president Volodymyr Zelenskyi ja Ukraina rahvas.
-
Stubb kutsus Euroopa juhtid otseselt Putiniga rääkima
Soome president Alexander Stubb kutsus Euroopa juhtid pidama otse Vladimir Putiniga vestlusi, hoidides ühist positsiooni ja seisukohti. Ta pidas vastutuse Euroopa ja Venemaa läbirääkimiste ülekandmist USA-le vastutusetuks ning tähistas, et lõpliku rahu saavutamiseks on vaja Putini nõusolekut.
-
Putin ja Trump võivad Shenzhenis arutada humanitaarmissiooni Kostiantõnivka evakueerimiseks
Kremlini sõnakuulja Dmitri Peskov ütles, et Volodimir Putin ja Donald Trump võivad humanitaarmissiooni Kostiantõnivkasse käsitleda oma kohtumisel Hiinas. Varem oli Putin öelnud, et Venemaa on valmis korraldama elanike evakueerimist, ning soovitanud kaasata Ukraina ja Venemaa ombudsmane. Ukraina üldstaabi esindaja sõnas, et Kostiantõnivkas jätkuvad lahingud ja ta kutsus üles väiteid linna okupeerimise kohta eitavalt.
-
Ukraina ründas Krimi silda öösel 17. novembril teist korda ööpäeva jooksul
Ukraina sõjaväe ründas Krimi ehk Kerche silda 17. novembri öösel, teist korda 24 tunni jooksul. Rünnaku järel varises üks terasest arkest ja selle all olnud autosild merevette, raudteesild sai kahjustada ning autode ja rongide liiklus peatati. Laialdane operatsioon kestis mitu nädalat ja koosnes seitsmest etapist.
-
Colby kritiseeris Ukraina kaugüleskusi, Euroopa ministrid kaitsevad neid
USA kaitseministri asetäitja Elbridge Colby ütles 17. novembril Brüsselis, et Ukraina on teist kuud järjest rohkem territooriumi vabastanud, kui Venemaa okkupeerinud, ning tõi põhiprioriteediks fronti hoidmise. Ta kritis kaugüleskusi Venemaa tsiviilinfrastruktuuri vastu, kuid rõhutas, et see ei tähenda Ukraina sõjaliste võimete piiramist. Saksa ja Briti kaitseministrid kaitsesid Ukraina r-deep-strikes'i.
-
EL lükkab tagasi Venemaa nõudmised ja nõuab esmalt relvarahu
Euroopa Liidu ministrid lükkasid 16. novembril tagasi Venemaa ettepanekud muuta Euroopa julustusarhitektuuri, sealhulgas viia NATO väed 1997. aasta piiridele. EL kutsus järele, et enne laema elavateemaliste küsimuste arutamist saavutataks relvarahu ja sõlmitaks rahu kokkulepepe. Euroopa liidukeskus lõpetas Abu Dhabi kestnud Ukraina, USA ja Venemaa kahepäevased läbirääkimised kokkuleppest ulatusliku vangivahetuse kohta ning euroopa osalejate valik sai tehtud Dublinis.
-
Venemaa intensiivisust rünnakutele Dobropillia ja Kostiantõnivka suunas
Venemaa väeüksused sooritasid 13. ja 14. novembril 47 rünnakut Dobropillia ehk Pokrovski suunas ning 11 rünnakut Kostiantõnivka suunas. ISW hinnangul võib Kremlii pakutud kohalik vahepealne võimaldada Venemaal koguda jõude ning viia rasket tehnikat lähemal rindele. Ukraina relvajõudude teated ja geolokatsioonid näitavad samal ajal venemaalike mehhaniseeritud rünnakute відбиття.
-
Võtkoff ja Kushner kohtusid Zelenskiga, järgmine Ukraina rahuvestluste voor on planeeritud
USA eriväljaanded Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid 12. novembril Dublinis Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskit. Pärast kohtumist Volodymyr Putiniga Kremlinis ja тристоронні переговорів Abu Dhabis ствердив Witkoff, що наступний раунд мирних переговорів уже заплановано. Місце проведення залежатиме від команд учасників; Зеленський назвав ОАЕ та Швейцарію як можливі варіанти.
-
Putin pakub välja humanitaarmisjon Kostjantinovka põevate kodanike evakueerimiseks
Vladimir Putin tegi 12. novembril Moskvas Ameerika eriesindajatele ettepaneku korraldada humanitaarmisjon Kostjantinovkast umbes 400–500 tsiviilelaniku evakueerimiseks. Ettepanek põhines Oleshki operatsioonil ning eeldas viiepäevast miinestamist. Ukraina ja sõltumatud vaatlejad lükkasid väite Venemaa kontrolli üle linna tagasi ning kahtlesid, et humanitaarmisjon võimaldaks sõjaväe rotatsiooni ja varustuse sisenemist.