Ukraina spetsialistid taastasid Hersoni tuumaelektrijaama välise elektrivarustuse
7. septembril 2026 taastasid Ukraina spetsialistid Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama (ZNPP) välise elektrivarustuse, ühendades jaama uuesti 330 kV õhuliiniga "Ferosplavna-1". Taasühendamine toimus kell 19:02 IAEA vahendatud kohaliku relvarahu tingimustes ning lõpetas enam kui kaks nädalat kestnud töö avariiditeljel töötavatel diiselgeneraatoritel.
Põhipunktid
- Väline elekter taastati 7. septembril kell 19:02 330 kV õhuliini "Ferosplavna-1" kaudu.
- Taasühendamise hetkel oli jaama omatarve 11 MW.
- ZNPP oli olnud ilma välise toita alates 20. augustist ning kasutas diiselgeneraatoreid.
- 5. septembril jõustus kohalik relvarahu, mis võimaldas remonditöid teha.
- Remondi viisid läbi Ukraina spetsialistid IAEA vahendatud relvarahu tingimustes.
- IAEA peadirektori Rafael Grossi sõnul on taasühendamine pärast pea kolmenädalast katkestust oluline samm tuumaõnnetuse vältimiseks.
- IAEA hoiatas, et diislikütuse varud olid ammendumas ning täieliku elektrikatkestuse oht oli reaalne.
Mis juhtus
7. septembril 2026 kell 19:02 taastasid Ukraina spetsialistid Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama välise elektrivarustuse, ühendades jaama 330 kV õhuliiniga "Ferosplavna-1". Taasühendamise hetkel oli jaama omatarve 11 MW. ZNPP oli olnud ilma välise toita alates 20. augustist ning töötas kriitiliste süsteemide toiteks mõeldud varuvooluallikana kasutatavatel diiselgeneraatoritel.
Remonditööd said teoks 5. septembril jõustunud kohaliku relvarahu tingimustes, mille vahendas IAEA. Ukraina energeetikud viisid remondi IAEA koordineeritud režiimi all läbi kolme päevaga. IAEA peadirektori Rafael Grossi sõnul on välise toite taastamine pärast pea kolmenädalast katkestust oluline samm tuumaõnnetuse vältimiseks.
IAEA oli enne taasühendamist hoiatanud, et diislikütuse varud generaatorite jaoks olid ammendumas ning et ilma välise toite taastamise või kütuse juurdeveota oleks aktiivses konfliktipiirkonnas asuv jaam riskinud täieliku elektrikatkestusega. Kõik kuus ZNPP reaktorit on "külma seiskamise" olekus — reaktor on suletud madalal rõhul ja jahutusvedeliku madalal temperatuuril ega tooda elektrit, kuid vajab välise toite säilimist sellena lõpmatult.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia keskendub Ukraina energeetikute rollile parandustööde ja taasühendamise teostajana. Jaama kirjeldatakse järjepidevalt "ajutiselt okupeeritud" territooriumil asuvana. Esile tõstetakse Energoatomi seisukohta, et täielik tuuma- ja kiirguskaitse on võimalik ainult pärast deokupatsiooni ja jaama tagasiandmist Ukraina kontrolli alla Energoatomi kui seadusliku operaatori juhtimisel. Diiselgeneraatorite perioodi raamistatakse okupatsiooni ja lahingutegevuse tingimustes tekkinud tuuma- ja kiirgusohutusriskina. Üks Ukraina väljaanne iseloomustab katkestuse lõppu kui jaama "27. blackouti" lõppu.
Kus kajastused lahknevad
Allikad kirjeldavad välise toite katkestuse kestust erinevalt: üks artikkel iseloomustab seda kui "enam kui kaks nädalat", teine IAEA peadirektori Rafael Grossi sõnul kui "pea kolm nädalat".
Taust
Venemaa okupeeris Zaporižžja tuumaelektrijaama 2022. aasta märtsi alguses ning on sellest ajast alates jaama oma kontrolli all hoidnud. 20. augustil alanud elektrikatkestust kirjeldatakse kui 15. sellist juhtumit 2026. aastal ja 27. juhtumit alates täiemahulise sissetungi algusest. Pommitamine jaama läheduses on korduvalt kahjustanud elektriülekandeliine, sundides jaama toetuma eranditult avariiolukordadeks mõeldud diiselgeneraatoritele. Kõik ZNPP reaktorid on "külma seiskamise" olekus — turvaline seisund, kus reaktor ei tooda elektrit, kuid vajab välise toite säilimist lõpmatult.