Zaporižžja tuumaelektrijaam
Zaporižžja tuumaelektrijaam on suurim tuumaelektrijaam Euroopas. See asub Ukraina Zaporižžja oblastis Enerhodari linna lähedal Kahhovka veehoidla kaldal. Jaamas on kuus VVER-1000 tüüpi reaktorit, mis võeti kasutusele aastatel 1984–1995. Alates 2022. aastast, mil Vene väed jaama okupeerisid, on see olnud rahvusvahelise tuumaohutuse ja kiirgusohu alase mure keskpunktiks. Jaama staatus on jätkuvalt üks peamisi teemasid rahvusvahelises arutelus Ukraina sõja üle.
-
47 riiki ja EL nõudsid ÜRO-s Zaporižžja tuumaelektrijaama tagastamist Ukrainale
ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgul andsid 47 riiki ja Euroopa Liit välja ühisavalduse, milles nõudsid Zaporižžja tuumaelektrijaama viivitamatut tagastamist Ukrainale ja Vene vägede väljaviimist sealt.
-
IAEA teatas droonirünnakutest Zaporižžja tuumajaama lähedal ja peab läbirääkimisi kaheksandaks kohalikuks relvarahuks
IAEA teatas septembris toimunud droonirünnakutest okupeeritud Zaporižžja tuumajaama (ZAJE) lähedal asunud Zaporižžja soojuselektrijaama juures, mis kahjustasid ZAJE välise toite jaoks kriitilisi transformaatoreid. 22. septembri rünnak lõhkus ZAJE-välise kiirgusmonitoringu jaama. IAEA peadirektor Rafael Grossi peab mõlema poolega läbirääkimisi uue kohaliku relvarahu üle, et võimaldada remonditöid — tegemist oleks kaheksanda IAEA vahendatud kohaliku relvarahuga ZAJE välise toite taastamiseks.
-
Ukraina spetsialistid taastasid Hersoni tuumaelektrijaama välise elektrivarustuse
7. septembril 2026 taastasid Ukraina spetsialistid Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama (ZNPP) välise elektrivarustuse, ühendades jaama uuesti 330 kV õhuliiniga "Ferosplavna-1". Taasühendamine toimus kell 19:02 IAEA vahendatud kohaliku relvarahu tingimustes ning lõpetas enam kui kaks nädalat kestnud töö avariiditeljel töötavatel diiselgeneraatoritel.
-
Budanov: tema sõnul pidas ta aastaid varakanaleid Vene GRU juhi ja Wagneri asutajaga
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov, kes juhib ka Ukraina delegatsiooni Venemaaga peetavatel läbirääkimistel, ütles 4. septembril ilmunud intervjuus ajalehele The New York Times, et pidas aastaid tagasisidekanaleid Vene sõjaväeluure (GRU) juhi Igor Kostjukovi ja hiljem hukkunud Wagneri asutaja Jevgeni Prigožiniga. Ta soovitas president Volodymyr Zelenskyl mitte nõustuda Donbassi kompromissidega, mis annaks Venemaale formaalse kontrolli tema sõjaväel järelejätmata territooriumi üle.