Ukraina sanktsioonidevolinik: Vene relvades leidub jätkuvalt lääne ja Aasia komponente
Ukraina presidendi sanktsioonipoliitika volinik Vladõslav Vlasjuk teatas, et Vene droonides, rakettides ja muudes Ukrainat rünnanud relvades on jätkuvalt suurel hulgal hiljuti toodetud välismaiseid komponente. Andmed pärinevad 2026. aasta suvel alla tulistatud või löögikohtadelt leitud Vene relvade uurimisest.
Põhipunktid
- Vladõslav Vlasjuk, presidendi sanktsioonipoliitika volinik, kinnitas, et Vene relvades leitakse jätkuvald välismaiseid komponente
- 12. augustil 2026 Kiivi oblastis alla tulistatud droonis „Geran-4“ tuvastati 96 välismaist komponenti
- Neist seitse olid toodetud 2026. aastal, kolm 2025. aastal
- Juulis 2026 Kiivi oblasti löögikohalt leitud raketis „Iskander-M“ tuvastati 147 välismaist komponenti
- Nii „Iskanderi-M“ kui ka „Geran-4“ komponendid pärinesid USAst, Hiinast, Saksamaalt, Šveitsist ning mitmest muust riigist
- Mais 2026 alla tulistatud „Kinžali“ raketist leitud pardakompuuter „Zarja-61“ sisaldas taas USA Texas Instrumentsi protsessoreid
- Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure avaldas andmed 155 Roselektronika kontserni ettevõtte kohta, mis toodavad komponente Vene ballistilistele relvadele
Miks see on oluline
Avaldatud andmed näitavad, et sanktsioonide täitmisel on lünk, mille kaudu Lääne ja Aasia tootjate elektroonika jõuab jätkuvalt Vene relvatootjani. Komponentide hiljutised tootmiskuupäevad (2025–2026) viitavad aktiivsetele tarneahelatele, mitte vanade varude kasutamisele. Tuvastatud konkreetsed tootjad ja päritoluriigid pakuvad alust sihipärasemateks sanktsioonideks ja ekspordikontrolliks. Leid lükkab ümber ka varasemaid väiteid Venemaa impordiasendusprogrammide edukusest, eelkõige Ameerika protsessoride asendamisel „Kinžali“ rakettides.
Mis juhtus
Ukraina presidendi sanktsioonipoliitika volinik Vladõslav Vlasjuk andis ajakirjandusele ülevaade Vene relvades tuvastatud välismaiste komponentide kohta. 12. augustil 2026 Kiivi oblastis alla tulistatud droonis „Geran-4“ leiti 96 välismaist komponenti USAst, Hiinast, Taiwanist, Saksamaalt, Šveitsist ja Kanadast; nende hulgas Texas Instrumentsi, Amphenoli, Diodes Incorporatedi, Kyocera AVXi, Kemeti, ON Semiconductori ja Vishay Intertechnology toodang. Seitse neist olid valmistatud 2026. aastal, kolm 2025. aastal. Juulis 2026 Kiivi oblastis löögikohalt leitud raketis „Iskander-M“ tuvastati 147 välismaist komponenti USAst, Valgevenest, Šveitsist, Saksamaalt, Hiinast ja Jaapanist; tootjate seas Texas Instruments, Analog Devices, Maxim Integrated, Cypress, STMicroelectronics, Macronix, Integrated Silicon Solution ja MaxLinear. Vähemalt 21 komponenti olid 2025. aasta toodang, osad ka 2026. aastast. Mais 2026 alla tulistatud „Kinžali“ raketist leitud pardakompuutris „Zarja-61“ tuvastati uuesti USA Texas Instrumentsi protsessorid, kuigi 2023. aastal oli Venemaa üritanud neid asendada oma kiipidega. Üks „Zarja-61“ plaat, mis oli kokku pandud 2025. aasta mais, sisaldas 2021–2024. aastal toodetud komponente, sealhulgas Texas Instrumentsi DSP-protsessorit ja IDT (nüüd Jaapani Renesase omanduses) mälu. Lisaks avaldas Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure (HUR) andmed 155 Roselektronika kontserni ettevõtte kohta, mis toodavad komponente Vene ballistilistele relvadele, lennukitele, droonidele ja elektroonilise sõjapidamise süsteemidele.
Taust
„Geran-4“ on Venemaa droon, mida kasutatakse rünnakutes Ukraina vastu; „Iskander-M“ on lühimaa ballistilise raketi süsteem ning „Kinžal“ on õhust lastav ballistiline rakett. Venemaa oli varem üritanud asendada pardakompuutri „Zarja-61“ teatud Ameerika protsessorid kodumaiste mikroskeemidega. Ukraina sõjaväeluure on varem jälginud Vene kaitsetööstuse kontserne, sealhulgas Roselektronikat.