Zelensky: Hiina aitab Venemaal ehitada Starlinki analoogi "Рассвет"
Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles ajalehele Financial Times, et Hiina abistab Venemaad satelliidivõrgu "Рассвет" (Koidik) loomisel, mis on mõeldud SpaceX-i Starlinki analoogiks. Ta teatas, et on palunud USA presidenti Donald Trumpi mitmel korral kehtestada sanktsioone projekti kaasatud Venemaa ja Hiina ettevõtetele.
Põhipunktid
- Zelensky ütles Financial Timesile, et Hiina aitab Venemaal ehitada Starlinki analoogi nimega "Рассвет".
- Zelensky sõnul võib "Рассвет" tööle hakata 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
- Zelensky on mitmel korral palunud Trumpil kehtestada sanktsioone "Рассвет"-ga seotud Venemaa ja Hiina ettevõtetele.
- Sanktsiooniküsimust käsitleti viimati septembris New Yorgis ÜRO Peanõikaava serval toimunud Zelensky ja Trumpi kohtumisel.
- 1. oktoobrantsas taotles Ukraina Washingtoni saatkonna asejuhi Denõs Senõki kõigi kaudu USA-lt sanktsioone "Рассвет" projektiga seotud Venemaa ettevõtetele ja isikutele.
- Sõjaekspert Rob Lee (Foreign Policy Research Institute) hindab, et "Рассвет" jääb Starlinkile alla, kuid võimaldaks Venemaal edastada droonidelt videot juhtimiskeskustesse ning juhtida droone Ukraina partnerite territooriumil.
- Vene ettevõte Bureau 1440 on välja saatnud 32 "Рассвет" satelliiti, viimane partii 20. juulil Plessetski kosmodroomilt.
- Zelensky palus Trumpil lubada keida kehtestada sanktsioonid lubada kasutada Starlinkiga varustatud droone löökideks kuni 200 km kaugusele Venemaale; Trump ütles toetavat ideed, kuid otsus jääb Elon Muski otsustada.
Mis juhtus
Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles ajalehele Financial Times antud intervjuud, et Hiina abistab Venemaad satelliidivõrgu "Рассвет" (Koidik) loomisel, mis on mõeldud SpaceX-i Starlinki analoogiks. Tema sõnul võib süsteem tööle hakata 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses. Zelensky teatas, et on korduvalt palunud USA presidenti Donald Trumpi kehtestada sanktsioone "Рассвет" projektiga seotud Venemaa ja Hiina ettevõtetele ning et küsimust käsitleti viimati nende kohtumisel New Yorgis ÜRO Peanõikaava serval septembris. 1. oktoobril kinnitas Ukraina saatkonna Washingtonis asejuhi Denõs Senõki kaudu, et Ukraina palub USA-lt sanktsioone "Рассвет"-ga seotud Venemaa ettevõtetele ja isikutele. Zelensky rääkis FT-le, et palus Trumpil lubada Ukraiulal kasutada Starlinkiga varustatud droone löökideks kuni 200 km kaugusele Venemaale – Trump ütles toetavat ideed, kuid viitas, et otsus jääb Elon Muski teha. FT andmetel Musk ei ole sellise sammu vastu, kuid peab lõplikku otsust poliitiliseks, mis peaks jääma USA presidendihalduse otsustada. Hiina välisministeerium, Kreml ja Valge Maja ei vastanud FT kommentaaripäringutele.
Taust
"Рассвет"-i arendab Vene ettevõte Bureau 1440 ning septembriks oli orbiidile saadetud 32 satelliiti Soyuz-2.1b kanderakettidega Plessetski kosmodroomilt. Ukraina presidendi nõuniku Serhõi Beskrestnovi (Flash) hinnangul vajab Venemaa põhikonstellatsiooni loomiseks 12–15 sellist starti; üks kanderakett viib orbiidile 20 satelliiti. Kõiki Soyuz-2.1b komponente peale mootorite toodab ettevõte Progress, mida Ukraina on rünnanud Flamingo rakettidega. Enne Muski blokeeringut kasutasid Vene väed Starlinki oma löökdroonide „Молнія“ ja „Італмас“ BM-35 juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu; pärast piirangut kasutavad Vene brigaadid ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumil Starlinki Mavic luuredroonide videopildi edastamiseks juhtimispunktidesse, kuid neil puuduvad nn valge nimekirja terminalid. Hiina on eelmiseda eitanud Zelensky süüdistusi relvade tarnimises Vene armeele. Saksa Bundeswehr on avalikult hoiatanud Vene Starlinki alternatiivi ohule ning Soome president Alexander Stubb on pöördunud Muski poole palvega laiendada Starlinki leviala Ukrainas, et tabada Vene ballistiliste rakettide laskeseadiseid. Hiina välisministeerium, Kreml ja Valge Maja ei vastanud FT kommentaaripäringutele.