Norra peaminister: droon oli Zelensky lennukist napilt mööda minna
Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles 9. septembril NRK-le, et 8. septembril Moldova lennujaamast Oslo poole startinud Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky lennuk pääses droonist napilt. Hiljem selgitasid Norra ametnikud ja Ukraina Presidendi kantselei, et lennuk hilines õhuruumi sulgemise tõttu ning et drooni otsene oht lennukile ei ole teada. Zelensky osales 9. septembril Oslo kuningas Harald V matusel ja pidas Norra juhtkonnaga läbirääkimisi õhukaitse üle.
Põhipunktid
- 8. septembril umbes kell 16:20 kohaliku aja järgi sisenes Moldova õhuruumi droon, eelnevalt tuvastatud Shahed-tüüpi UAV-na, mis pärines Ukraina suunast; Moldova sulges osaliselt oma õhuruumi.
- Støre ütles 9. septembril NRK intervjuus, et droon oli Zelensky lennukist Moldova lennujaamast startimisel napilt mööda, ja iseloomustas olukorda kui "reaalsust, milles Zelensky elab".
- Moldova ametivõimud kinnitasid drooni kukkumist päevalillepõllule Rîșcani piirkonnas umbes 160 km kaugusel Chișinău lennujaamast; neli tulekahju, kuid kannatanuid ei olnud.
- Droon läks Moldova õhuruumist Rumeeniasse; Rumeenia tõstis õhku kaks Hispaania õhujõudude F-18 hävitajat ja peatas ajutiselt Iași lennujaama töö.
- Norra rahandusminister ja endine NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Zelensky rääkis juhtumist Norra ametnikega Oslo kohtumisel 8. septembri õhtul ja et lennuki väljumine lükati edasi.
- Norra riigisekretär Bhanuja Rasiah selgitas, et Moldova õhuruumis olnud droonioht lükkas Zelensky lahkumist edasi, kuid et drooni lähedus lennukile ei ole teada.
- Ukraina Presidendi kantselei allikas nimetas Støre'i väidet lennukile lähenevast ohust "liialdatuks" ning ütles, et lennuk ja droon ei olnud samal ajal õhus; AirNavRadar näitas drooni kadumist radarist kell 17:15 ja lennuki starti kell 17:30.
- Zelensky osales 9. septembril Oslo kuningas Harald V matusel ja kohtus Støre, Stoltenbergi ning välisminister Espen Barth Eidega, arutades Ukraina õhukaitset ja Euroopa FREYJA antiballistilise kaitse algatust.
Miks see on oluline
Sündmus puudutab sõja ajal rahvusvahelisel lennul viibiva riigipea turvalisust ning toob esile, kuidas Venemaa droonid tungivad naaberriikide — Moldova ja NATO liikme Rumeenia — õhuruumi. See andis tõuke Ukraina-Norra kõnelustele õhukaitse ja Euroopa FREYJA antiballistilise kaitse algatuse üle. Norra ametnike ja Ukraina Presidendi kantselei vastuolulised versioonid tõstatavad küsimuse, kuidas riigipea lennukit ähvardavat ohtu avalikult iseloomustatakse.
Mis juhtus
8. septembril umbes kell 16:20 kohaliku aja järgi sisenes Moldova õhuruumi droon, mille Moldova kaitseministeerium eelnevalt tuvastas Shahed-tüüpi UAV-na ja mis tuli Ukraina suunast. Moldova sulges osaliselt keskpiirkonna õhuruumi, mis viis kolme väljumise ja nelja saabumise, sealhulgas president Zelensky lennu, edasilükkamiseni Chișinău lennujaamas. Droon läks Moldova õhuruumist Rumeeniasse; Rumeenia tõstis õhku kaks Hispaania õhujõudude F-18 hävitajat ja peatas ajutiselt Iași lennujaama töö. Droon kukkus seejärel Rîșcani piirkonnas päevalillepõllule umbes 160 km kaugusel Chișinău lennujaamast, põhjustades neli tulekahju, kuid kannatanuteta. Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles 9. septembril NRK-le, et droon oli Zelensky lennukist Moldova lennujaamast startimisel napilt mööda. Hiljem selgitasid Norra riigisekretär Bhanuja Rasiah ja Ukraina Presidendi kantselei allikas, et drooni otsene oht lennukile ei ole teada ning lennuk ja droon ei olnud samal ajal õhus: AirNavRadar näitas drooni kadumist radarist kell 17:15 ja lennuki starti kell 17:30. Norra rahandusminister Jens Stoltenberg kinnitas, et Zelensky rääkis juhtumist Norra ametnikega Oslo kohtumisel 8. septembri õhtul. Zelensky jõudis Oslasse 8. septembri õhtul, osales 9. septembril kuningas Harald V matusel ning pidas Støre, Stoltenbergi ja välisminister Espen Barth Eidega läbirääkimisi Ukraina õhukaitse ja FREYJA antiballistilise kaitse algatuse üle.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keeleruumis antud hilisemates reportaažides tuuakse esile pigem Moldova ja Rumeenia õhuruumi sulgemist ning lennu edasilükkamise mehhanismi — radarite ajastust, Ukraina pakutud F-16 varianti ja lennuki starti kell 17:30 pärast droonide kadumist — mitte "napilt mööda minemist". Ukraina allikad edastavad laialdaselt Presidendi kantselei seisukohta, et Støre'i kirjeldus oli "liialdatud" ning et lennuk ja droon ei jaganud samaaegselt õhuruumi. Samuti seostatakse juhtumit laiemate Venemaa droonide sissetungidega Moldovasse ja Rumeeniasse, sealhulgas 8.–9. septembri öösel toimunud löögiga Ukraina-Moldova piiri infrastruktuurile. Ukraina väljaanded seovad reisikatkestuse ka Zelensky sisulise tegevuskavaga Oslos — kohtumised Støre ja Stoltenbergiga, õhukaitse kõnelused ning FREYJA antiballistilise algatuse arutelud.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelised väljaanded edastavad peamiselt Støre'i esialgset NRK-intervjuu sõnastust, rõhutades, et droon oli lennukist "napilt mööda", ning tsiteerides tema märkust "reaalsuse" kohta, milles Zelensky elab. Tähelepanu keskmes on sõja ajal sõdiva presidendi lennuki ähvardamise sümboolne kaal teel kuninglikule matusele; Moldova õhuruumi menetlustest ja Ukraina vastulausetest antakse vähem detaile. Kuigi mitu rahvusvahelist artikkelit märgivad Norra ametnike hilisemat selgitust, et drooni lähedus lennukile ei ole teada, raamistatakse seda pigem taganemisena kui juhtiva infona. Osad rahvusvahelised allikad viitavad Reutersile ja ISW-le eraldi Shahed-drooni ligi tunnisele lennule Moldova ja Rumeenia õhuruumis kui laiema juhtumi kontekstile.
Kus kajastused lahknevad
Norra peaminister Støre ütles 9. septembril NRK-le, et droon oli Zelensky lennukist Moldova lennujaamast startimisel napilt mööda. Norra riigisekretär Bhanuja Rasiah ja Ukraina Presidendi kantselei allikas AFP-le nimetasid Støre'i väidet lennukile lähenevast ohust "liialdatuks" ja ütlesid, et drooni otsene oht lennukile ning kaugus lennukist ei ole teada; Ukraina allika sõnul ei jaganud lennuk ja droon samal ajal õhuruumi. Üks allikas dateerib lennu hilinemise 7. septembrile, kuid valdav enamik allikaid paigutab juhtumi 8. septembrile. Samuti erinevad allikad selles, kas Moldova õhuruumi sisenes üks või kaks Venemaa drooni.
Taust
Norra kuningas Harald V suri 28. augustil 89-aastaselt ning tema matused toimusid Oslos 9. septembril. 8. septembril umbes kell 16:20 kohaliku aja järgi sisenes Moldova õhuruumi Ukraina suunast droon, mille Moldova kaitseministeerium eelnevalt tuvastas Shahed-tüüpi UAV-na, ning see viis õhuruumi osalise sulgemise ja kolme väljumise ning nelja saabumise edasilükkamiseni, sealhulgas Zelensky lend. Moldova ametivõimud kinnitasid, et droon kukkus päevalillepõllule Rîșcani piirkonnas umbes 160 km kaugusel Chișinău lennujaamast, põhjustades tulekahjusid, kuid kannatanuteta. Rumeenia tõstis sel päeval õhku hävitajad (sealhulgas kaks Hispaania õhujõudude F-18) ja peatas ajutiselt Iași lennujaama töö. Ööl vastu 9. septembrit tabasid Vene droonid Ukraina-Moldova piiri infrastruktuuri; Moldova president Maia Sandu mõistis hukka eraldi Vene droonilöögi Ukrainaga piirnevale piiripunktile, milles hukkus kaks inimest.