Zelenski: Ukraina laseb alla 85–92% tavalistest Shahed-droonidest, reaktiivsete droonide tõrje jääb 50–60% juurde

Miks see on oluline

Venemaa on massiliste tavaliste Shahed-rünnakute asemel hakanud kasutama reaktiivseid droone, mida on palju raskem alla tulistada: tavaliste droonide puhul on allatulelaskmise määr 85–92%, kuid reaktiivsete puhul jääb see 50–60% juurde. See muudab Ukrainale F-16-de koos 20 mm laskemoonaga strateegiliselt kõige olulisemaks vahendiks ning seetõttu sõltub Kiiev 5–6 tuhande padruni päevas tarnetest partnerriikidelt. Samuti on käivitatud mitmekihiline kaitse: automaattornid Kiievis ja Kiievi oblastis, Ukraina-Saksa ühistöös toodetavad "Bars" püüdjad droonid ja uus kodumaine väikeste rakettide programm, mille tulemused peaksid selguma oktoobri lõpuks. Saksa kantsleri külaskäiguga kaasnenud üle 8,5 miljardi euro suurused kokkulepped ja Üle ühe miljardi eurone abipakett kinnitavad, et lääne toetus jätkub ajal, mil Venemaa kavatseb järgmisel aastal kulutada reaktiivsete droonide ja löögidroonide tootmisele umbes 12 miljardit dollarit.

Mis juhtus

4. oktoobril Kiievis toimunud ühisel pressiüritusel Saksa kantsleri Friedrich Merziga andis president Volodymyr Zelenski ülevaate Ukraina mitmekihilisest kaitsest reaktiivsete (jet-powered) Shahed-droonide vastu. Tema sõnul langeb alla 85–92% tavalistest Shahed-droonidest, kuid reaktiivsete droonide puhul jääb tõrje tõhusus 50–60% juurde. Kõige tõhusamaks vahendiks nimetati F-16 hävitajaid koos 20 mm laskemoonaga, kusjuures lennukid praegu langevad 50–55–60% reaktiivsetest droonidest; eesmärk on tagada 5000–6000 20 mm padrunit päevas ja selleks peetakse kõnelusi Poola, Prantsusmaa, Norra, Rootsi ja Soomega. Ukraina välisministri Andrii Sybiha sõnul on Hispaania, Belgia ja Poola juba alustanud 20 mm laskemoona üleandmist.

Kiievisse on juba paigaldatud üle 12 automatiseeritud 50-kaliibrilise (12,7 mm) torni, 8 on plaanis lisaks Kiievi oblastisse ja kokku on piirkonnas juba umbes 50 torni. ÜRO Peaassambleel (23. september) oli Zelenski teatanud, et neli uut reaktiivsete droonide vastast püüdjat on edukalt katsetatud; relvajõud testivad praegu nelja mudelit rindel ja kümmekond tootjat on oma arenduste katsetusjärgus. Ukraina ja Saksa toodavad ühiselt "Bars" püüdjaid, Ukraina ootab 2000 drooni; Ukraina-Saksa ühistöö "Spys" püüdja läbis edukalt katse. Samuti on välja töötatud uus kodumaine väike rakett "Nika" reaktiivsete droonide vastu; programmi tulemused peaksid selguma oktoobri teises pooles ja katsete õnnestumise korral minnakse kohe massitootmisele.

Saksa külaskäigu ajal allkirjastati kokkulepped kaitse, julgeoleku, energeetika ja päästetehnoloogia valdkonnas kogumahuga üle 8,5 miljardi euro, Saksa eraldas üle ühe miljardi euro suuruse abipaketi ja oodata on umbes 2 miljardi euro suurust lepingut Saksa kaitsetööstusettevõttega Flensburger Fahrzeugbau Gesellschaft (FFG). Arutelud hõlmasid Saksa Patriot-rakettide tootmise suurendamist ja Belgia lubadust anda Ukrainale aasta lõpuks üle kolm F-16-t. Ööl vastu 4. oktoobrit ründas Venemaa Ukrainat 135 Shahed-tüüpi drooniga, millest 52 olid reaktiivsed.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Kõik 26 allikat on Ukraina päritolu Ukraina meedia- ja uudisteagentuurid. Tähelepanu keskmes on presidendi enda teadaanded ja Ukraina enda või väljatöötamisel lahendused: "Bars" ja "Spys" püüdjad, "Nika" rakett, kodumaised väikeraketid ja Ukraina robot-tornid. Saksa kantsleri Friedrich Merzi külaskäiku käsitletakse olulise julgeolekuündmusena, tuues esile 8,5 miljardi euro suurused kokkulepped, üle miljardi eurose abipaketi, eeldatava FFG lepingu ning Ukraina-Saksa ühise püüdjate tootmise. Statistika pärineb Zelenskilt või Ukraina õhuväe raportitest; fookus on Ukraina tõrjevõimel, lünkadel reaktiivsete droonide vastu ja F-16 panusel. Toon on tulevikku suunatud ja tegevusele kutsuv, rõhutades eelseisvaid katsetusi, tootmise laiendamist ja oktoobri lõpu tähtaega väikeste rakettide tulemustele.

Kus kajastused lahknevad

Allikad erinevad reaktiivsete droonide tõrje määra hindamisel: enamus viiteid jääb vahemikku 50–60%, mõned mainivad 50–70%, ja varasemad Zelenski avaldused andsid ainult 57%. "Spys" püüdja puhul kirjeldavad teda enamus allikaid Ukraina-Saksa ühisprojektina, kuid üks artikkel nimetab teda ainult Ukraina omaks. Kõneluste loetelu 20 mm laskemoona osas on varieeruv: üks kindel tuumik on Poola ja Prantsusmaa, kuid Norra, Rootsi ja Soome erinevates kombinatsioonides. Kiievi oblasti tornide arvu kohta on kaks erinevat versiooni: kas 8 lisatorni Kiievi oblastisse või 50 juba paigaldatud torni samas piirkonnas.

Taust

Ööl vastu 4. oktoobrit ründas Venemaa Ukrainat 135 Shahed-tüüpi drooniga, millest 52 olid reaktiivsed. Septembris lasi Venemaa Ukrainasse üle 2730 reaktiivset Shahed-drooni, millest üle 1500 tulid alla või suruti maha. Varasemates Zelenski avaldustes on reaktiivsete droonide tõrje määraks nimetatud umbes 57% ja massirünnakute keskmiseks umbes 70%. Relvajõud testivad nelja juhtivat püüdja-droonide mudelit rindel ja veel umbes kümme tootjat viivad läbi oma arenduste katsetusi; Zelenski sõnul töötab 67 Ukraina ettevõtet reaktiivsete droonide allatulelaskmise tehnoloogiate kallal. Augustis alustasid kaitsemeeskonnad uute robot-tornide lahingkatsetusi, mis on varustatud Kalašnikovi süsteemi automaatrelvadega. Saksa kantsleri külaskäigu ajal allkirjastati dokumendid kaitse, julgeoleku, energeetika ja päästetehnoloogia vallas ning oodata on umbes 2 miljardi euro suurust lepingut Saksa ettevõttega Flensburger Fahrzeugbau Gesellschaft (FFG). Arutelud hõlmasid ka Saksa Patriot-rakettide tootmise suurendamist ning Belgia plaani anda aasta lõpuks üle kolm F-16-t.